12:49 23. August 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Laupäeval, 4. veebruaril tähistatakse kogu maailmas vähipäeva, illustratiivne foto

Ülemaailmne vähipäev tuletab meelde ennetuse olulisust

© Sputnik / Виктор Толочко
Tervishoid
lühendatud link
4810

Kuna vähihaigestumuse suurenemine nii Eestis kui mujal maailmas jätkub, on oluline meelde tuletada, et igaüks saab anda panuse vähist tingitud haiguskoormuse vähendamisse

TALLINN, 3. veebruar — Sputnik. Laupäeval, 4. veebruaril tähistatakse kogu maailmas vähipäeva. Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse aastas ligi 8500 inimest. Praegu diagnoositakse Eestis meestel kõige sagedamini eesnäärme-, kopsu- ning käär- ja pärasoolevähki, naistel rinna-, naha- ning käär- ja pärasoolevähki. Eesti vähiregistri poolt pikaajaliselt kogutud andmestik võimaldab analüüsida muutusi vähihaigestumuses ja —elulemuses ning teha võrdlusi teiste riikidega, teatas Tervise Arengu Instituut pressiteate vahendusel.

Käesolevast aastast uuenes hambaravi teenuste loetelu
© Sputnik / Кирилл Брага

Kui meeste kopsuvähihaigestumuse vähenemine on positiivne näide ennetustegevuse mõjust, siis naiste emakakaelavähihaigestumus on jätkuvalt kõrge. Vähielulemus paraneb Eestis pidevalt, kuid on siiski madalam kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides nende pahaloomuliste kasvajate puhul, mille varase diagnoosimise korral saavutatakse väga hea ravitulemus (esmajoones rinna- ja soolevähk ning nahamelanoom). 

Vähist tingitud haiguskoormuse vähendamisel on olulised tegurid tervislik eluviis, tervislik töö- ja elukeskkond, vähi varane avastamine, kaasaegne vähiravi ja ravijärgne rehabilitatsioon.

Vähiriski vähendamiseks on igaühel tähtis piisavalt liikuda, tervislikult toituda, vältida rasvumist, mitte suitsetada ega liialdada alkoholi tarvitamisega. Samuti tuleb hoiduda liigsest päevitamisest ja kindlasti osaleda sõeluuringutes. Tervise Arengu Instituudi andmetel kasutab sõeluuringule kutsututest seda võimalust praegu vaid iga teine inimene.

Vähipäeva motoks on „Meie suudame. Mina suudan" (ingl k „We can. I can.").

Vähiravifond kogus 2016. aastal annetustena üle 800 000 euro

Reedel toimus Hilton Tallinn Park hotelli konverentsikeskuses vähiravifondi „Kingitud elu" kolmanda aastapäeva pressikonverents, kus võeti kokku 2016. aasta ning tutvustati uusi nõukogu liikmeid, teatas vähiravifondi „Kingitud elu" juhataja Toivo Tänavsuu pressiteate vahendusel.

Ametiühingute keskliit: tervishoiusektor peab kokkuleppeni jõudma
© Sputnik / Вадим Анцупов

Juhataja sõnul fond kasvas oma kolmandal tegevusaastal märgatavalt. Annetustena kogunes eelmisel aastal esialgsetel andmetel kokku ligi 805 000 eurot, millega sai fond toetada 40 inimest. Toivo Tänavsuu rääkis, et toetusi väljastati 40 inimesele kokku 70 korral, mis näitab seda, et väga paljudele abivajajatele mõjus neile määratud ravi hästi ning nad said fondilt ka jätkutoetuse.

„Meie töö on 100% kulutõhus: kingime kõikidele abivajajatele minimaalselt vähemalt lootuse, kuid paremal juhul elupäevi või koguni täieliku tervenemise. Rõõm on tõdeda, et Eestis leidub nüüd juba riigi vaatevinklist mittekulutõhusaid inimesi, kes on tänu fondi abile täielikult vähist paranenud. Lisaks on terve hulk inimesi, kes on saanud oma elule niiöelda mitu korrust juurde," ütles Tänavsuu.

Vähiravifondile saatis videotervituse ka Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Fondi nõukogu laienes kahe liikme võrra: liitusid ettevõtja ja Belgia aukonsul Eestis Erik Sakkov ning Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent dr Edward Laane.

„Olen Fondi tegemisi alati jälginud sümpaatia ja poolehoiuga. Inimesed, kes nii pühendunult teisi inimesi aitavad, saavad esile kutsuda ainult häid emotsioone ja soovi kaasa lüüa. Seetõttu ei mõelnud ma pikalt, kui Toivo koostööle kutsus," sõnas Erik Sakkov.

„Vähk on arenenud maades, kuhu kuulub ka Eesti, sageduselt teine suurim surmapõhjus peale südamehaigusi. Öeldakse, et tänapäeval võib iga 2-3 inimene saada oma elu jooksul vähi. Samas on tänu uuematele ravimitele vähiga patsientidel võimalus elada kauem," rääkis dr Edward Laane.

„Mind motiveeris vähiravifondi „Kingitud Elu" meeskonnaga liituma fondi heal tasemel juhtimine ja see, et fondi tegevus läheb meie inimestele südamesse. Eestis on paraku juurdepääs uuematele ravimitele piiratud ja kahjuks ka hilinenud. Suhteline olukord aasta-aastalt halveneb. Seega on fondi olemasolu vähiga võitlevatele haigetele väga oluline, võib-olla isegi ainuke reaalne õlekõrs, mis annab võimaluse elada kauem. Iga võidetud elupäev on hinnatud," lisas ta.

„Ameerikas on heaks tavaks, et 10% oma sissetulekutest annetatakse heategevuseks. Kuigi Eestis on maksukoormus kõrge, on meie inimesed ja ettevõtted aasta-aastalt enam panustanud vähiravifondi toetamisse, pakkudes oma abistava käe abivajajatele," ütles Laane.

„Loodan, et minu töö fondi nõukogus aitab kaasa vähiravi probleemi teadvustamisele ühiskonnas laiemalt ja et saabuks selgus põhimõtetes, mille alusel Eestis vähiravi rahastatakse. Kõige olulisemaks pean siiski mulle antud võimalust aidata kaasa fondil pakkuda patsientidele kaasaegset ravi, mis annab lootuse ja võimaluse pikemale elule," lisas Laane.

Veebruaris 2014 nullist alustanud fond on kasvanud Eesti üheks suuremaks heategevusfondiks, kogunud annetustena kokku üle 1,6 miljoni euro ning toetanud saja inimese vähiravi.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu" on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent dr Edward Laane, ettevõtja ja Belgia aukonsul Eestis Erik Sakkov, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Tagid:
kasvaja, vähipäev, panus, ülemaailmne, mehed, naised, maailm, Eesti

Peamised teemad