02:08 28. Mai 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Kui vaevus kestab pikemat aega, tuleb tingimata ja viivitamatult arsti juurde minna

Öökulle ja lõokesi ümber ei õpeta

© Flickr / Steven Lilley
Tervishoid
lühendatud link
4222

Rahvusvahelisel unepäeval (17. märts) uurisime, kui palju peab tegelikult magama ja kuidas unetusega võidelda ning kuhu pöörduda, kui ikka kuidagi ei õnnestu magama jääda

TALLINN, 19. märts — Sputnik. Kas uni on osa igapäevasest rutiinist või mõnusa õndsuse aeg? Sellele küsimusele vastab igaüks omamoodi: mõni eelistab magada niipalju, et vähe pole, mõni aga, vastupidi, peab unele kulunud aega asjatult raisatuks. Inimesel on tänapäeval kihk kõike jõuda, iga minut kasulikult kulutada, kuid unepuudus võib mõjuda tervisele laastavalt, edastas RIA Novosti.

Asi on selles, et uneajal taastub inimene psüühiliselt ja füüsiliselt, selle organismile olulise ajavahemiku lühenemine aga on üheks südame- ja veresoonkonna ning endokrinoloogiliste haiguste kiireloomulise väljakujunemise, loomuliku vastupanuvõime murenemise põhjuseks.

„Uni on seisund, mis määrab elu pikkuse ja kvaliteedi. Kui inimene oma uneaega lühendab ja püüab rikastada oma elu kokkuhoitud unetundide arvelt, muudab see olukorra ainult hullemaks," nentis M. V. Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli meditsiinilise teadus- ja hariduskeskuse unemeditsiini keskuse juhataja, Euroopa Uneuurijate Ühingu (ESRS) ekspert Aleksandr Kalinkin.

Samas ei tõota ka liiga pikk uni tema sõnul midagi head. Une kestuse suurenemine võib osutada tõsistele haigustele, aga ka organismi üldisele kurnatusele: „Kui inimene väga palju magab, võib see olla märguandeks kaasuvatest haigustest, mis põhjustavad ülemäärast unisust."

Kui kaua siis tuleb magada? Uneaja statistiliseks normiks peetakse täiskasvanud inimese puhul vanuses 18 kuni 65 eluaastat 7-9 tundi ööpäevas. Samas on optimaalne määr igaühel erinev, see on geneetiliselt paika pandud ja varieerub olenevalt organismi individuaalsetest iseärasustest.

„On inimesi, kes vajavad 10-12 unetundi, vastasel korral tunnevad nad end halvasti ega suuda täie jõudlusega töötada. Teisalt on ka neid, kellele piisab täielikult 4 — 5 tunnist ööpäevas," lausus intervjuus RIA Novostile Venemaa uneteadlaste seltsi president, Vene Föderatsiooni teeneline arst Roman Buzunov.

Tervisliku une pant

Koos une kestvusega on inimese tervise oluliseks indikaatoriks ka une kvaliteet. Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse (VTsIOM) andmetel kurdab üle 40% venemaalastest selle üle, et nad ei saa hästi magada.

„Halva une põhjuseks võivad olla mitmesugused haigused, psühholoogilised ja psühhiaatrilised probleemid, unerežiimi rikkumised, toitumise eripärad, liigne kehakaal ja palju teisi tegureid," märkis Buzunov.

Enamikul juhtudel on võimalik sellest murest iseseisvalt jagu saada. Selleks on unehäirete spetsialistid välja töötanud 10 lihtsat nõuannet, mis aitavad säilitada tervislikku und või parandada selle kvaliteeti:

1. Heitke magama ja ärgake alati samal ajal.
2. Ärge tarvitage suuremas koguses alkoholi 4 tundi enne magamaheitmist. Samuti ei soovitata enne und suitsetada.
3. Vältige kofeiini sisaldavaid jooke ja toiduaineid (tee, kohv, energiajoogid, šokolaad) 6 tunni jooksul enne magamaheitmist.
4. Vältige rammusat, teravamaitselist ja ülimagusat toitu 4 tundi enne uneaega.
5. Tegelge regulaarselt kehalise treeninguga.
6. Kui teil on harjumus teha lõunauinakut, ei tohiks see kesta kauem kui 45 minutit.
7. Valige hoolikalt endale mugav madrats, padi ja voodipesu.
8. Magamistuba tuleb hästi tuulutada ja hoida õhusoojus parajal tasemel.
9. Tagage magamistoas vaikus ja pimedus.
10. Voodis lamades tööd teha või filmi vaadata ei ole soovitav.

Öökullid, lõokesed ja muud sulelised

Sageli tekivad uneprobleemid häiritud biorütmide tõttu, mida püütakse tänapäeva ühiskonna kiirele elutempole allutada. Asjatundjad on veendunud, et inimeste jaotumist öökullideks ja lõokesteks tuleb töökoha valikul tingimata arvesse võtta.

„Näiteks öökullidele, kuivõrd neil on raske vara ärgata ja varakult magama heita, võib soovitada vahelduvat ajagraafikut, et nad ennast ära ei katkestaks, vaid saaks ärgata enda jaoks mugaval ajal. Samaviisi võib olukorra lahendada ka lõokeste kasuks," usub Aleksandr Kalinkin. Samas saab tema hinnangul inimese mis tahes elurütmi sujuvalt kahe-kolme nädalaga muuta.

Aga loomuliku biorütmi häirimine organismile kasuks ei tule. Ei maksa ka unustada, et on olemas kolmaski liik — tuvid, kelle hulka kuuluvad need, kes ärkavad lõokestest pisut hiljem ning heidavad magama veidi hilisemal õhtutunnil.

„Kahjuks on nii, et isegi kui inimene tahtejõudu kokku võttes oma une ja ärkveloleku režiimi muudab, ei tunne ta end ikkagi sama hästi kui siis, kui saaks magada oma loomupärase ajakava kohaselt," toonitas Roman Buzunov.

Unetus: kuidas sellega võidelda

Aga esineb ka unehäireid, mille puhul mugav magamistuba ja korrigeeritud unerežiim ei aita. Kõige levinum neist on unetus ehk teise nimega insomnia. Asjatundjad jaotavad selle krooniliseks ja akuutseks. Viimane tekib stressiseisundi tagajärjel ja möödub niipea, kui stressi põhjus on kõrvaldatud.

Lühiajalise unetusega, nagu leiab Roman Buzunov, on võimalik toime tulla kodustes tingimustes: „"Põhimõte on lihtne: tuleb kõrvaldada kõige tüüpilisemad unele halvastimõjuvad tegurid ja võtta omaks teatud kasulikud harjumused. Lihtsaid soovitusi regulaarselt järgides leiab juba kuu aja jooksul aset une pidev või lausa täielik paranemine."

Kui vaevus kestab aga pikemat aega, tuleb tingimata ja viivitamatult arsti juurde minna.

„Kroonilise insomnia puhul vältab unetus kauem kui kolm kuud. Sel juhul tuleb tingimata minna arsti vastuvõtule — unespetsialisti juurde, kes paneb diagnoosi, viib läbi diagnostika ja määrab ravi," märkis Aleksandr Kalinkin.

Vastupidi meie ettekujutusele ei kirjuta arst unetuse korral sugugi otsekohe unerohtu välja.Tänapäeva unearstid kasutavad selliseid väljatöötatud meetodeid, mis võimaldavad märksa tõhusamalt unehäitetest jagu saada.

„Me püüame alati saavutada une normaliseerimise ilma tablettideta, haarates ravimite järele alles äärmisel juhul. Režiimi, käitumisteraapiat, psühhoteraapiat rakendame me unehäiretega patsientide abistamiseks kordades sagedamini," rääkis RIA Novostile Roman Bezunov.

Norskamine pakub mõtlemisainet

Isegi tavaline norskamine, mis on omane 30%-le Venemaa elanikkonnast, võib osutuda häirekellaks ja üsna tõsise haiguse tunnuseks.

„25-30%-l norskavatest inimestest on obstrukriivse uneapnoe sündroom — öised hingamispeetused norskamise taustal, mis võivad kesta kuni minuti ja korduda öö jooksul kuni 500 korda. Hingamisseisakud võivad põhjustada siseorganite hapnikunälja, mis kutsub esile terve hulga haigustunnuseid ja põhjustab paljusid haigestumisi," rõhutas Buzunov.

Neil, kes on selle sündroomiga kokku puutunud, magades öösiti rahutult, võideldes päeval piinava unistusega, on kõrgenenud arteriaalne vererõhk ja hommikused peavalud. Lisaks sellele soodustab uneapnoe südame-veresoonkonna haiguste teket, tõstab diabeediriski ning suurendab kahe-kolmekordselt südamelihase infarkti ja ajuinsuldi tõenäosust.

Sellest häirest aitavad vabaneda vastavad kaasaegsed vahendid.

„Obstruktiivse uneapnoe sündroomi puhul on kõige eelistatum, ent mõnikord ka ainuvõimalik ravimeetod CPAP-teraapia. See hõlmab spetsiaalse seadme kasutamist, mis elimineerib uneaegsed hingamispausid ja sellest tulenevalt kõrvaldab kõik sümptomid ja haigusohud," sedastas Roman Buzunov.

Tõsi, spetsialistid kurdavad, et inimesed ei kiirusta uneprobleemide korral tervisliku une programme kasutama ega unearstide poole pöörduma. Üldlevinud arvamuse kohaselt leidub hulganisti teisi, olulisemaid proleeme.

"USA statistika ütleb, et iga neljas inimene kannatab unetuse kui häire all, häirena on unetus defineeritav kui see püsib kuu kuni kolm. See arv on üsna kõrge. Inglismaal ja Šotimaal, kus tehakse uneuuringuid palju, kannatab iga teine inimene mingisuguse unetushäire all. Eestis mahulist uuringut unetuse kohta veel tehtud pole, ka on teadlikkus unetusest üsna madal," sõnas ajalehele Pealinn Unimed Unekeskuse unetehnik, unenõustaja Kene Vernik.

Tagid:
lõokene, öökull, uni, norskamine, isomnia

Peamised teemad