14:52 28. Märts 2017
Tallinn+ 3°C
Kuula otse
Umbes 60% elanikkonnast peab arstiabi kättesaadavust halvaks, illustratiivne foto

Ellujäämise valikud: kõigepealt tankid ja siis tervis

© Sputnik / Вадим Анцупов
Tervishoid
lühendatud link
10777

Eesti elanikkonna tervis halveneb üha, kuid poliitikud pole tervishoidu siiamaani riigi prioriteediks arvanud, eelistades selle asemel rahastada riigikaitset

Nikolai Filonov

Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Praxise läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et elanike eluea kasv aeglustub ja tervelt elatud aastad mitte ei kasva, vaid vähenevad.

Aastatel 2009-2016 vähenesid tervena elatud aastad meestel 1,4 ja naistel kolme aasta võrra. Samal ajal teise Sotsiaalministeeriumi tellimusel Kantar Emori poolt läbiviidud uuringu tulemustes konstateeritakse, et umbes 60% elanikkonnast peab arstiabi kättesaadavust halvaks.

Eriti rahulolematud on tervishoiussüsteemiga sagedamini kokku puutuvad vanemad inimesed. 

Arsti juurde on vaja minna täna, mitte 20 aasta pärast

Millest need arvud meile räägivad? Sellest, et riik ei pea elanikkonna tervist prioriteediks. Muidugi, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peab võitlust alkoholireklaamiga samuti rahva tervise lipukirja all, kuid inimesed on haiged ja neil on arstiabi vaja juba praegu aga mitte 20 aasta pärast, kui ministri püstitatud eesmärgid ühiskonna alkoholisõltuvusest võõrutamiseks hakkavad võibolla mingeid tulemusi andma (aga võibolla ei hakka ka). 

Muide, ära keeleata on alati lihtsam ja odavam, kui midagi korraldada ja tagada. Seejuures ei pääse alarahastatuse tõttu eriarsti juurde sel aastal umbes 200 tuhat inimest. Tähendab, kroonilised haigused süvenevad üha ja õigeaegselt diagnoosimata kroonilised haigused hakkavad hauda viima üha rohkem inimesi, jättes nad ilma isegi lootusest veel mõnele eluaastale.

Rutem ja "õigel ajal"

Poliitikute arutlusi jälgides jääb paraku mulje, et praegune olukord on loodud tahtlikult, et inimesed "õigeaegselt" ära sureksid ega koormaks oma kuludega liigselt riigieelarvet. Endine rahandusminister Jürgen Ligi ütles mõne aasta eest, nagu paljud mäletavad, otsesõnu: "Parem on ikka õigel ajal ära surra"

Sellist arusaama süvendab veelgi töövõimetuspensionisüsteemi reformimine. Kui varem lubati tõsise puudega inimestel rahulikult pensionile jääda ja säilitada seegi tervis, mis tal veel oli, siis nüüd otsitakse seadusega iga võimalust, et inimene sotsiaalsest toetusest ilma jätta, sundides invaliidi kiiremini "läbi põlema" ja võtma vastu iga töö, mida talle pakutakse.

Aastatega on veidi langenud inimeste rahulolu arstiabi kättesaadavusega, illustratiivne foto
© Sputnik / Антон Денисов

On selge, et töö võib mõnikord ka väärikas olla ja aidata puudega inimesel end isegi ühiskonnale vajalikuna tunda, kuid kahjuks on sellised juhud vähegi harvad. Reeglina jääb inimene lihtsalt elatusvahenditeta ja üksi oma puudega. 

Kui selline inimene töö leiabki, ei võimalda see tal hoopiski oma tervist nõutaval tasemel säilitada. Kurba üldpilti tervishoiust täiendavad veel ka tundidepikkused ootejärjekorrad erakorralise meditsiini osakondades, kiirkorras operatsioonijärgne väljakirjutamine haiglatest ja haigustoetuse tühistamine esimesest haiguspäevast.

Portaali CV Keskus läbi viidud küsitluse tulemuse kohaselt tunnistasid 92,5% vastanutest, et on käinud tööl haigena ja selle põhjused olid peamiselt materiaalsed. See on ka mõistetav — vähesed on valmis perekonna oma haiguse pärast sissetulekust ilma jätta (kolm esimese haiguspäeva eest ei tasusta süsteem üldse). 

Tankide nimel tuleb püksirihma pingutada

Seejuures poliitikute väited, et kõik hädad tulevad rahapuudusest, ei kõla veenvalt. Eriti nende uudiste taustal, et Eesti kavatseb kulutada riigikaitsele üle 2% SKT-st. Vastavalt NATO lepetele peab see osakaal olema täpselt 2%. Kõik üle selle jääv on iga konkreetse riigi prioriteetide küsimus.

Kiirabiauto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Näiteks Euroopa peamine vedur — Saksamaa. Selle riigi hiljuti Tallinna külastanud välisminister Sigmar Gabriel ei näe vajadust ega mõtet kulutada riigikaitsele rohkem kui 1,2% SKT-st. Mahult ei ole Eesti ja Saksamaa riigieelarved muidugi võrreldavad kuid see protsent näitab selgelt kummagi riigi prioriteete.

Ja potentsiaalselt vabanev 0,8% Eesti SKT-st võimaldaks lahendada hulga pakilisi probleeme. Kui näiteks Eesti kaitsekulutused oleksid nagu Saksamaal, 1,2% SKT-st, pääseksid kõik arstiabi vajavad patsiendid vajaliku arsti juurde nädala jooksul, haigustoetust saaks juba esimesest haiguspäevast ja jätkuks veel hambaravitoetusekski.

Kas valitsevate parteide poliitikud sellest aru saavad? Saavad muidugi, kuid jäävad endale kindlaks ja jutustavad muudkui õudusjutte salakavalast naabrist, kelle pärast peab rahvas taas püksirihma pingutama, hea veel, et mitte kaelarihma.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
prioriteet, uuring, riigikaitse, tervishoid, arstiabi, tankid, Kantar Emor, Praxis, sotsiaalministeerium, Eesti

Peamised teemad

  • Arreteeritud Aleksei Navalnõi

    Pühapäeval pärast üle kogu riigi toimunud korruptsioonivastaseid meeleavaldusi, mil tänavatele tuli tuhandeid inimesi nõudmisega peaminister Dmitri Medvedev ametist vabastada, arreteeriti mitusada venemaalast, kaasa arvatud president Vladimir Putini peamine oponent Aleksei Navalnõi

    21
  • Peaminister Jüri Ratas külastas Eesti Kaitsetööstuse Liitu (EKTL)

    Peaminister Jüri Ratas külastas täna Eesti Kaitsetööstuse Liitu (EKTL), kus juhatuse esimees Ingvar Pärnamäe koos liitu kuuluvate ettevõtete esindajatega tutvustasid tegevusuundi ja sektori hetkeolukorda

    2
  • Eesti ja EL-i lipud

    Märtsi lõpus ja aprilli alguses korraldavad Riigikantselei, Avatud Eesti Fond ja vabaühenduste liit EMSL kuus arutelu, kus tutvustatakse Eesti rolli, võimalusi ja prioriteete Euroopa Liidu eesistujana

    8