17:38 21. November 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Meie laiuskraadil võib kohata harilikku nastikut ja mürgist rästikut

Ohtlik ei ole maohammustus ise, vaid selle tagajärjed

© Sputnik / Игорь Подгорный
Tervishoid
lühendatud link
59240

Portaal Sputnik Eesti uuris spetsialistilt, mida tuleb tingimata teha, kui madu inimest hammustanud, ja millised tagajärjed sellel võivad olla

TALLINN, 16. juuli — Sputnik. Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Nadežda Ivanova rääkis portaali Sputnik Eesti lugejatele, mida tuleb tingimata teha, kui madu on teid hammustanud, ja millised tagajärjed sellega võivad kaasneda.

Suvisel ajal püüavad inimesed looduses rohkem aega veeta – käia metsas seenel ja marjul või puhata mõne veekogu ääres. Kuid  tasub meeles pidada, et puhas loodus kätkeb endas ka mitmesuguseid ohte.

Roomajaid ei leidu Eestis palju, kõigest kolme liiki sisalikke ja kaht liiki madusid. Siinses loos tuleb juttu ainult madudest, keda meie metsades võib kohata. Suve teisel poolel algab nendel roomajatel sigimisaeg, mil nad muutuvad agressiivsemateks.

Meie laiuskraadil võib kohata harilikku nastikut ja mürgist rästikut

Esimesena mainitud liik on musta või tumehalli värvusega ning pea kuklapoolsetel külgedel on tal kaks heledat laiku, mis on kas oranžikad, kollased, valged või roosad. Mõnikord võib kohata ka laikudeta nastikut, mispuhul võib teda kergesti rästikuga segi ajada.

Kui nastik tunnetab ohtu, hakkab ta sisisema ja tõmbub kerra. Harvadel juhtudel võib ta ka surnut teeselda. Nastikuid võib kohata järvede, jõgede ja tiikide ümbruses, rästikud seevastu eelistavad soid ja raiesmikke.

Ohtlik pole mitte rästiku mürk, vaid organismi vastureaktsioon sellele

Ehkki rästik kuulub mürkmadude hulka, pole tema hammustus üldjuhul eluohtlik. Esimesena ei ründa ta kunagi, vaid vastupidi, ohu korral katsub ta võimalikult kiiresti minema roomata. Aga kui satute komistama tiine emase otsa, siis on üsna tõenäoline, et ta asub ennast kaitsma.

Marju või seeni noppides olge ettevaatlikud, kuna sügavas rohus võib kükitada madu. Enne kui teete sammu või sirutate käe rohu sisse, vaadelge paika tähelepanelikult. Metsa minnes pange jalga saapad või kõrge sääre ja tiheda voodriga  kummikud.  Sellist jalatsit ei suuda madu läbi hammustada, kuna tema hambad on vaid ligi viie millimeetri pikkused.

Nagu Nadežda Ivanova portaalile Sputnik Eesti rääkis, ei ole siinsete rästikute mürk surmav. Kuid tema sõnade kohaselt – kui ikkagi juhtub nii, et madu teid hamustab, siis püüdke seda kehaosa, mida hammustus on tabanud, mitte liigutada.

„Võimaluse korral asetage hammustuskohale jääd, jooge palju vett ja minge kindlasti arsti juurde. Ohtlik ei ole niivõrd hammustus ise, kuivõrd selle tagajärjed – võib tekkida turse, tromboos ja sekundaarsed infektsioonid,“ ütleb ta.

Mao tapmise eest võib vangi minna

Loodusesse minnes võtke kindlasti kaasa allergiavastased tabletid. Kõige sagedamini on surmavaks osutunud allergiline reaktsioon. Maomürk koosneb 90% ulatuses valkudest ja inimorganism reageerib sellele erineval moel.

Maomürk väljub organismist neerude kaudu ja nimelt sellepärast tuleb võimalikult rohkesti vedelikku juua. Kui võrrelda mao ja puugi hammustust, siis viimane on ohtlikum. Puugid kannavad edasi tõsiseid haigusi, nagu borrelioos (Lume´i tõbi) ja entsefaliit, mis kujutavad endast inimestele tõelist ohtu.

Kõige sagedamini löövad maod oma hambad sisse jäsemetesse – jalga, kätte või sõrme. Esimesed 24 tundi pärast hammustust on kõige raskemad. Võib tekida iiveldus, pearinglus, teadvusekaotus ja tugev sügelus.

Eestis on seadusega keelatud madusid tappa, kuna nad on looduskaitse all. Selle pahateo eest võib saada vanglakaristuse. Kui olete leidnud madude pesa, tasub võtta ühendust loomakaitse seltsi või päästeteenistusega.

Tagid:
nastik, madu, rästik

Peamised teemad