00:15 23. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
Toiduapartheid: Ida-Euroopa on muutunud Brüsseli solgiämbriks, illustratiivne foto

Toiduapartheid: Ida-Euroopa on muutunud Brüsseli "solgiämbriks"

© Sputnik / Вадим Анцупов
Tervishoid
lühendatud link
20952

Ühed ja samad toidukaubad, mida müüakse Euroopa Liidu lääne- ja idapoolsetes riikides, erinevad, nagu selgub, üksteisest olulisel määral nii koostise kui maitseomaduste ja mis peamine — tervislikkuse tasemelt

TALLINN, 31. juuli — Sputnik. Esimesena lõid häirekella Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Poola ja Bulgaaria. Nad korraldasid võrdleva ekspertiisi tervele reale toidukaupadele, mispeale süüdistati Brüsselit "toiduapartheidis, nendib Andrei Vesselov RIA Novosti veebilehel. 

"Mõnede toidukaupade osas oleme me saanud Euroopa tõeliseks solgiämbriks," väitis vihaselt Tšehhi põllumajandusminister Marian Jurečka.

Lihast targu ei räägita

Slovakkia riikliku veterinaar- ja toidukontrolliameti inspektorid kontrollisid umbes kahtkümmet eri liiki toidukaupu, mida müüakse nii Bratislava kauplusekettides kui ka Austria linnades.

Nii Austrias kui Slovakkias olid müügil ühed ja samad Euroopas toodetavad kaubamärgid: mitmesugused vorstitooted, juustud, piimatooted, šokolaad, leib ja karastus- ning vägijoogid.

Poolel testitud toodetest ilmnes Lääne-Euroopas müüdavatega võrreldes erinevusi, mis inspektorite sõnul "mõjutab oluliselt nende toidutoodete kvaliteeti". Näiteks sisaldasid toidukaubad vähem liha ja rohkem rasva, rohkem kunstlikke lisaaineid, kunstlikke säilitus- ja värvaineid ning isegi portsjonid olid kaalult väiksemad.

Euroopa Komisjon uurib toidu kvaliteedi kõikumist >>

Sarnastele järeldustele jõudsid Ungari riikliku toiduohutusameti töötajad. Nad võrdlesid toidukaupu, mida müüdi samasuguse sildiga rahvusvaheliste kaubanduskettide Lidl ja Aldi kauplustes Austrias ja Ungaris.

See, mida müüdi Ungaris, oli halvem, portsjonid olid väiksemad ja koostis tervisele kahjulikum. Näiteks Ungaris müüdiud Iglo Fish Fingers kalapulgad sisaldasid kala koostisainena 58%, Austrias aga 65%. Samas ei erinenud ei pakend ega ka kalapulkade hind tegelikult terakestki. Knorri supilisandid sisaldasid täiteainet 20% võrra vähem kui needsamad maitselisandid lääne naabritel.

"Ma sattusin seda aruannet lugedes tõsisesse hämmingusse. Minu meelest on see viimase aja suurim skandaal," väitis Ungari peaministri kantselei juht János Lázár. 

Oma kontrollreidi korraldasid ka bulgaarlased. Vähemalt seitse kolmekümnest Bulgaarias müügilolevast toidutootest erines samasugustest, kuid Lääne-Euroopa kauplustest ostetud todetest. Nii sisaldas šokolaadipuding vähem piima ja kakaod, karastusjookides aga tuvastati tervistkahjustavaid kunstlikke magusaineid.

Sama joogi Saksamaa ja Austria analoogide koostises oli seeevastu ainult looduslik suhkur. Paradoksaalne, et seejuures maksid mitmed kaubad märksa enam kui EL-i lääneriikides — näiteks laste toidupüree oli kaks korda kallim.

Euroopa Liidu sanitarid. EL toidab Lätit riknenud toiduainetega >>

"Samalaadseid uuringuid tehti ka Tšehhi Vabariigis. Saadud tulemused olid samasugused: Tšehhis ja EL-i lääneriikides, ning nimelt Saksamaal ja Austrias müüdavad toidutooted on koostiselt ja kvaliteedilt erinevad," lausus Tšehhi Sputnikule Praha politiloog ja kodanikuühiskonna aktivist Jan Miklas.

Idapoolsetele teine sort

Vastuseks Tšehhi valitsuse etteheidetele teatasid ettevõtted, et nad üksnes "rahuldavad kohalikku maitset", kui "kasutavad erinevaid retsepte". "Ma ei usu, et tšehhidel ja austerlastel oleks sedavõrd erinevad maitse-eelistused.

Me mõlemad kuulusime Austria-Ungari keisririiki ja kui te vaatate meie toidusedelit, siis saate aru, et maitsed on meil ühesugused," teatas Tšehhi põllumajandusminister Marian Jurečka.

Edasimüüjad ise on märksa avameelsemad. "Esimese sordi toidukaubad tarnime me Suurbritanniasse, teise sordi omad — Ida-Euroopasse," selgitas Suurbritannia parlamendi alamkoja kaubanduskomisjoni istungil Tesco supermarketite võrgu varustusdirektor Matt Simister.

Maaeluminister: kohalik toit on väärtus >>

Samas reklaamitakse jõuliselt teist sorti. "Halvima kvaliteediga kaupadel on parim reklaam ja seetõttu inimesed ei vaata, et kuskil on miski mõne protsendi jagu odavam. Tuleb välja, et kõige viletsam kaup toob kõige rohkem raha sisse. Seetõttu on läinud palju aega, enne kui inimesed üldse mõistma on hakanud, mida nad ostavad. See on alles praegu toimunud," lausus Slovakkia endine peaminister Ján Čarnogurský. 

Küsimuse topeltstandarditest tõstatasid juba sel kevadel Visegrádi neliku riikide (s.o Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari) peaministrite vastavasisulisest tippkohtumisest osavõtjad.

Nad pöördusid Euroopa Komisjoni poole üleskutsega võtta menetlusse küsimus EL-i lääne- ja idariikides müüdavate ühtede ja samade toidukaupade erinevast kvaliteedist. Ning just neil päevil lubas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kohtumisel Slovakkia peaministri Robert Ficoga "teha lõpp diskrimineerimisele toiduainete tootmisel".

Ida-Euroopa riikides enestes aga Junckerit ei usuta: EL-i praeguste reeglite kohaselt on toiduaineid tootvatel ettevõtetel seaduslik õigus muuta toodangu koostist olenevalt toodete müügikohast.

Politoloog Jan Miklase hinnangul on "Visegrádi neliku riigid ise kujunenud olukorras süüdi, kuna nad on paljude aastate vältel tolle olukorraga rahumeeli ja alandlikult leppinud ega ole püüdnud sellele mingil moel vastu seista, mis laiemas kontekstis üksnes kinnitab EL-i uute liikmesriikide "koloniaalset" staatust".

Tagid:
toiduapartheid, ekspertiis, kvaliteet, toit, uuring, ühiskond, EL, Lääne-Euroopa, Ida-Euroopa

Peamised teemad