14:26 28. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1634
  • RUB90.4050
Tervishoid
lühendatud link
3410

Kõik noored, kes koolis käivad, peaksid saama väga head oskused, kuidas vajadusel lihtsamates olukordades elu päästa, selgitas abilinnapea Merike Martinson

TALLINN, 3. november — Sputnik. Noored õpiksid südamemassaaži, võõrkeha kättesaamist hingamisteedest, uppuja elustamist ning eluohtlike verejooksude peatamist, edastab Pealinn.

"Me kõik teame, et pöördumatu surm ja ajukahjustus tekib 3-5 esimese minuti jooksul pärast südame seiskumist. Kuldne standard ütleb, et kiirabi jõuab kohale seitsme minutiga. Esimeste minutite jooksul on aga hästi oluline, et lähedane, sõber, tuttav, ükskõik kes meie kõrval on, oskaks elupäästvaid võtteid kasutada," lisas abilinnapea.

"Õppekava on olemas ja ka sotsiaal- ja tervishoiuametis kinnitatud," ütles Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas. "Nüüd sõltub kõik koolide valmisolekust, sest õpilaste koormus on niigi suur."

Inimesed kipuvad oma ujumisoskust üle hindama >>

Adlas arutles, et nutipõlvkonna inimestel on kõik virtuaalne ja nutiseadmes ning ühiskond tuleb vajadusel kohe appi. See aga võib muuta noored mõne õnnetuse puhul abituks, mistõttu on praktilised elustamisoskused vägagi vajalikud. "Ühiskond vananeb ja vanemate inimeste terviserikked vajavad ühiskonna tähelepanu," lausus Adlas. "Abivajajaid on rohkem kui vanasti, abiandjaid aga palju vähem. Samuti juhtub inimestega tõsiseid asju."

Illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Neljatunnine koolitus pakuks õpilastele kõige põhilisemaid elupäästmise võtteid: kaudset südamemassaaži, tegutsemist võõrkeha sattumisel hingamisteedesse, uppuja päästmist ning eluohtlike verejooksude peatamist. "Need on väga konkreetsed, väga lihtsad võtted," selgitas abilinnapea Merike Martinson.

Huvi korral ka pikem koolitus

Kui koolidel on sügavam huvi, võib kiirabi pakkuda ka 16-tunnist palju põhjalikumat kursust. "Osal koolidel on kindlasti huvi ja nendele võiksimegi seda pakkuda," selgitas Adlas.

Prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi sõnul oleks koolidel esmaabikursuse vastu huvi küll. "Meil on ka lapsi, kes käivad Punase Risti õppustel, neid on alati olnud," mainis Leesi. "Muidugi ma olen selle poolt."

Riik suunab tervishoidu järgmise viie aasta jooksul üle 300 miljoni euro lisaha >>

Reaalkooli direktor Ene Saar kinnitas, et esmaabi õpetamine on oluline, ja lisas, et esmaabikoolitust pakutakse kindlasti põhikoolis. "Täiesti süstemaatiliselt kas viiendale või kuuendale klassile, kuidas see parajasti õppekava järgi on sobinud."

Kooli oma õde abiks
Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Saare sõnul on nad kutsunud juhendajaid väljast ja kasutanud ka oma kooliõe abi. "Oleme teinud ka päris mitmetunniseid õppusi teatud aja tagant, samuti õpetajatele. Muidu kipub õpitu ununema. Õpetada tuleb nii elustamist kui ka muu esmaabi andmist. Kui koolis on tuhat õpilast, võib ikka midagi juhtuda. Kuna suur osa meie gümnaasiumiõpilasi läbib autojuhikoolituse, õpivad nad esmaabi ka selle raames."

Koolides hakatakse pakkuma rohkem puu- ja köögivilja >>

Reaalkooli lõpetajatest lähevad paljud arstiks õppima ning sellest aastast käivitas kool ka meditsiinisuuna. "Seal õppijad puutuvad nende asjadega kindlasti tunduvalt rohkem kokku ja saavad parema ettevalmistuse," mainis Saar.

Kiirabi mõtles kursuse välja koos Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga ja õpetus vastab Euroopa elustamisnõukogu antud soovitustele. "See on igati teaduspõhine," kinnitas Martinson. "Kõik noored, kes koolis käivad, peaksid saama väga head oskused, kuidas vajadusel lihtsamates olukordades elu päästa."

Tagid:
elustamine, esmaabi, ühiskond, haridus, tervis, koolid, kiirabi, Merike Martinson, Eesti, Tallinn

Peamised teemad