00:47 18. November 2017
Tallinn+ 5°C
Kuula otse
Vaimse puudega inimesed loobuvad ravist, illusrtatiivne foto

Vaimse puudega inimesed loobuvad ravist

© Pexels
Tervishoid
lühendatud link
17 0 0

Skisofreeniahaige lähedase kinnitusel on pärast töövõimereformi tekkinud olukord, kus haige peab end terveks ja loobub ravist, sest riigi silmis pole ta enam töövõimetuspensionär

TALLINN, 10. november — Sputnik. Skisofreenia tõttu oli mees seni töövõimetuspensionär, kuid sel kevadel oleks tal tulnud minna puuet pikendama ja töövõimetustoetust taotlema, rääkis Erika Postimehele, vahendab Pealinn.

Uuring näitab laste vaimsete probleemide kasvu, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Брага

Vaimse Tervise Keskus avab uksed kõigile huvilistele >>

"Uut puuet ta taotleda ei kavatse, tema töötukassasse ei lähe, sest enda sõnul tal probleemi pole," kirjeldas naine olukorda.

Kuna mehele pole töövõimetoetust määratud, puudub tal igasugune sissetulek, aga ka ravikindlustus.

"Kui füüsilise puudega inimesed suudavad selle solgutamise läbi teha, siis vaimsete probleemidega patsiendid pigem leiavad, et neil on nüüd kõik korras ja nemad küll midagi "tõestama" ei hakka, mis niigi neile vale tundub," sõnas Erika.

Psüühika- ja käitumishäirete diagnooside arv suurenes >>

Vaatamata psühhiaatri vastuvõttude ja patsientide arvu vähenemisele diagnoositi 2016. aastal psüühika- ja käitumishäireid veidi rohkem kui aasta varem, vahendas Sputnik Eesti septembris.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus 2016. aastal esmakordselt või korduvalt psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule 99 388 inimest, mis on ligi 2% vähem kui 2015. aastal. Vastuvõtule pöördunud inimeste hulk on vähenenud alates 2013. aastast, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetest.

Psüühika- või käitumishäire diagnoositi mullu 91 033-l psühhiaatri vastuvõtul viibinud isikul, mis on 3,3% enam kui 2015. aastal. Ülejäänud patsiendid tunnistas psühhiaater terveks või diagnoosis närvisüsteemihaiguse.

Esmakordselt registreeriti psüühika- või käitumishäire 25 732 korral (2,7% rohkem kui aasta varem). Psühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli 5% vähem kui 2015. aastal, ravi pikkus oli keskmiselt 18 päeva.

Psüühika- ja käitumishäiretest on levinuimad neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida diagnoositi vastavalt 24% ja 21% juhtudest. Uutest haigusjuhtudest kolmandikul oligi diagnoosiks neurootilised ja stressiga seotud häired, sealhulgas 5 juhtu iga 1000 mehe ja ligi 8 juhtu iga 1000 naise kohta. Naistel oli sageduselt teiseks uute diagnooside rühmaks meeleoluhäired — enam kui 5 juhtu iga 1000 naise kohta.

Tehisintellekt kui perearst >>

Meestel on teiseks enam levinud diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, mida esines ligi viiendikul psühhiaatri vastuvõtul käinud meestest. Sellise diagnoosiga mehi oli 4 korda rohkem kui naisi ja uutest haigusjuhtudest registreeriti 4 juhtu iga 1000 mehe kohta.

Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti 2016. aastal 67% alkoholi ja 19% opioidide kasutamise tõttu. Pooled juhtudest olid seotud psühhoaktiivse aine sõltuvusega.

Tagid:
tervis, töövõimereform, töövõimetustoetus, vaimne tervis, skisofreenia, Töötukassa, Eesti

Peamised teemad