15:53 23. Jaanuar 2018
Tallinn-4°C
Kuula otse
Haigla koridor, illustratiivne foto

Kõige viletsam arstiabi Euroopas ehk kuidas Läti haigevoodisse sattus

© Depositphotos/ Sudok1
Tervishoid
lühendatud link
5022

Lätis on Euroopa suurim suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, kuid patsientide ravitasud on kolm korda kõrgemad kui keskmiselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD), kuhu Läti astus 2016. aastal

Konstantin Sevastjanov, RIA Novostile

Kuigi formaalselt on vabariigis säilinud tasuta tervishoid, tuleb tasuta teenuste saamiseks pool aastat või kauem järjekorras ootama. OECD andmetel sureb Lätis südame-veresoonkonnahaigustesse iga 100 000 elaniku kohta 328 inimest, samas kui OECD riikide keskmiseks on 112.

"Kõige sagedamini juhtub see ateroskleroosi tõttu. Veresooned lupjuvad," ütleb kardioloog Andris Skride. Ta kurdab, et riik rahastab väga nõrgalt südame-veresoonkonna ravi haiguse algstaadiumis, enne kui patsient satub operatsioonilauale.

Leedu minister: Baltimaad peaks arutama relvastuse koos hankimist >>

Läti arstid löövad juba aastaid siinse arstiabi olukorra pärast häirekella. Selles osas sai mullu juulis lausa tähenduslikuks endise tervishoiuministri Āris Audersi enesetapp. See juhtus peale kohtuprotsesi, kus selgus, et Läti tuntud kirurgina nõudis Auders patsientidelt täiendavat tasu operatsioonide eest, mis olid juba riikliku haigekassa poolt kinni makstud.

Samasugustes pattudes süüdistati ka omal ajal traumatoloog-ortopeedina töötanud endist Läti presidenti Valdis Zatlersit. Veel üks kõrge riigiametnik, 1990. aastail peaministrina riiki juhtinud Vilis Krištopans kurdab: Mu tütar läks Riia Stradiņa kliinikuse kaebusega, et kõht valutab. No hästi, vaadati üle, anti rohtu, mine koju tagasi. Jõudis järgmisel päeval Valmierasse sõbra juurde, aga ikka valutab… Viidi siis kohe kiirabiga poeratsioonilauale – pimesoolepõletik. Öeldi talle: "Kahe päeva pärast oleksite juba surnud." Minu tütar! See on teile konkreetne näide. Aga teie ütlete, et ei lasta inimesel ära surra. Kuidas veel lastakse!

"Militaarshengen" algab Lätis >>

2017. aasta juulist detsembrini toimus Lätis perearstide streik. Elanike jaoks oli see väga valulik, kuna riigis kehtivate seaduste kohaselt pääsevad inimesed mis tahes eriarsti vastuvõtule ainult perearsti saatekirjaga. Üks streikijatest Ansis Dzalbs, kes töötab riigi lõunaosas Jelgava rajooni Staļģene külas, rääkis kurva loo Läti raadio saates. Tema sõnul on piirkond suur, lähim haigla asub Jelgava linnas. Seetõttu tuleb selle asemel, et inimesi sinna saata, Dzalbsil endal nii käsi-jalgu kipsi panna kui haavu õmmelda.

Pole neid, kes raviksid

Samas ei korraldanud perearstid üldstreiki, vaid piiratud mahus patsientide vastuvõtte siiski tehti. Nii ei õnnestunudki perearstidel oma nõudmisi täies mahus saavutada ja ähvardab oht, et lähemal ajal võidakse ette võtta uusi protestiüritusi.

Suleti ei tea mis: Riias likvideeriti pagulaste abistamise keskus >>

Kuid põhiprobleemiks, millest sõltub Läti tervishoiu tulevik, on see, kas õnnestub vähendada selle valdkonna töötajate väljarännet teistesse riikidesse, kus palgad on kõrgemad. Praeguse olukorra põhjused ulatuvad 2009. aastasse, mil majanduskriisi tingimustes ajal hakkas kiirkorras kärpima sotsiaalkulutusi, sealhulgas tervishoiukulusid. Sellest ajast peale lahkuvad kvalifitseeritud meditsiinitöötajad riigist hirmuäratava tempoga ning see seab arstiabi valdkonna raskesse olukorda.

Ülemöödunud aastal vapustas Lätit erijuhtum: õiguskaitseorganid alustasid kriminaalmenetlust neljakümneaastase mehe suhtes, kes ähvardas avada tule tervishoiuministeeriumi hoones. Tema tütar, kes vajas eriti kiiret arstiabi, "veeretati" kõigepealt Jelgava haiglasse ning seejärel Riia Gailezersi kliinikusse. Viimatimainitud asutus "hiilgas" sellega, et vahetult enne kohalejõudmist keelduti seal kopsupõletikuga südamehaiget patsienti hospitaliseerimast.

Oota järjekorras või maksa raha

Juba mitu aastat ilmneb Läti raviasutustes iga aasta alguses üks ja sama pilt: vabariigi elanikud tõttavad registreeruma tasuta raviteenusteks. Kohalik ajakirjandus jutustab nukraid lugusid sellest, et nendele, kes üritavad näiteks jaanuaris perearsti suunamiskirjaga pääseda riigi poolt tasutud ultraheli või tomograafi protseduurile, pakutakse selleks aega alles sügisel – oodata tuleb peaaegu terve aasta. Aga kui maksta 30 n- 40 eurot, on võimalik pääseda uuringutele juba lähipäevil.

Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri >>

Selline olukord valitseb isegi Riias, rääkimata juba pisikestest provintsilinadest. Rēzekne linnahaigla juhatuse liige Marita Geide kaebab, et magnetresonantstomograafi ootavad patsiendid keskmiselt 145 päeva (järjekorras seisab tuhatkond inimest ja rohkemgi), kompuutertomograafi – 140 päeva, vereringesüsteemi uuringuid – pool aastat. Jēkabpilsi haigla direktor Ivars Zvidris rääkis, et paljud kodanikud ei jaksa paar-kolm kuud järjekorras oodata ja valivad tasulise visiidi. Kusjuures omal ajal tulid Jēkabpilsi arstid välja tänuväärse algatusega: kõige vaesematel linnakodanikel nädala jooksul oli võimalik pääseda uuringutele ja konsultatsioonidele tasuta. Kahju ainult, rt meedikute teenuseid ei vaja inimesed üksnes nädala jooksul, vaid pidevalt.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust >>

Daugavpilsi regionaalhaigla töötajad jutustavad, et kõige pikemad järjekorrad on siin kujunenud angiograafile (südameuuringud), rehabilitatsioonile, füsioterpeudile, sonograafile, magnetresonantstomograafile – vahel peavad inimesed ootama neli kuud. Samuti on haiglal tulnud teatada, et otolarüngoloogide puudumise tõttu ei aita haigla enam nina-kurgu-kõrvahaigeid. Ei ole jäänud alles lõualuukirurge, kes suudaks osutada abi ööpäevaringselt. Lisaks sellele saab akuutseid silmatraumasid ravida ainult tavalise tööpäeva ajal. Seetõttu tuleb sellises seisundis patsiente sageli vedada Daugavpilsist ülikoolikliinikutesse või teistesse regionaalhaiglatesse.

Viroteraapia keskus.
© Фото: Евгений Лешковский

Läti tööandjad maksavad töötajatele alla miinimumpalga >>

Valdkonna esindajad ütlevad, et probleemi saaks lahendada ainult teistest riikidest arstide saabumine – ennekõike ilmutavad huvi Lätisse tööle tulla julmast kriisist haaratud Ukraina arstid ja õed. Kuid siingi on saanud komistuskiviks, et Läti seaduste kohaselt on siinsetes haiglates ja polikliinikutes töötamiseks nõutav riiklikult välja antud tunnistus laitmatu läti keele oskuse kohta. See peatab potentsiaalsed "meditsiiniala võõrtöölised".

Arstide nappuse probleemi ei kogeta Baltikumis mitte ainult Lätis. Jaanuari algul korraldasid Leedu arstiteaduskondade üliõpilased, noorarstid ja teised tervishoiutöötajad Vilniuses protestiaktsiooni "Viimaste arstide rännak lennujaama". Nad nõudsid palgatõusu ja sotsiaalseid tagatiste parandamist. Valitsusest vastati neile, et nende poolt esitatud tingimusi loetakse "ebareaalseteks".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
perearst, arst, väljaranne, tervishoid, tervis, ühiskond, haigla, meditsiin, Läti, Balti riigid

Peamised teemad