14:33 25. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1394
  • RUB71.7127
Illustreeriv foto

Leetrid laastavad Euroopat

© Sputnik / Сергей Венявский
Tervishoid
lühendatud link
Leetrid laastavad Euroopat (22)
77 0 0

Mitmes Euroopa riigis jätkus 2017. aastal leetritesse haigestumise epideemiline levik

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Haigestumise püsimisega kõrgel tasemel seisid silmitsi Rumeenia, Itaalia ja Belgia, haigestumise tõusust andsid teada Kreeka, Poola, Saksamaa ja Suurbritannia, teatab Terviseamet.

Euroopa riigid mures leetrite leviku pärast>>

Nii näiteks on Kreekas alates 2017. a septembrist registreeritud kokku 250 leetrite haigusjuhtu, neist ühel juhul lõppes haigestumine surmaga.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Prantsusmaal esines leetrite epideemiline levik Bordeaux regioonis, kus on novembrist alates registreeritud 77 haigusjuhtu. Käesoleva aasta 1. jaanuarist on Prantsusmaal laste vaktsineerimine leetrite vastu muudetud kohustuslikuks.

Mitmes Euroopa riigis levib leetritesse haigestumine>>

Saksamaal kolmekordistus 2017. a registreeritud haigusjuhtude arv aasta varasemaga võrreldes.

Ukraina registreeriti 2017. aasta 11 kuuga 3382 leetrite haigusjuhtu, neist viis juhtu on lõppenud surmaga (2 last ja 3 täiskasvanut). Enamik haigusjuhtudest registreeriti Ivano-Frankivski, Zaporizhia ja Odessa piirkondades.

Rootsis on alates 2017. a detsembrist registreeritud leetrite puhang Göteborgis, kus 11. jaanuari seisuga oli kinnitatud juba 26 haigusjuhtu. Haigestunute seas on ka tervishoiutöötajaid.

Lätis on alanud aasta alguses registreeritud viis leetrite haigusjuhtu. Enne käesolevat aastat registreeriti Lätis leetritesse haigestumisi viimati 2014. aastal.

Eestis registreeriti möödunud aastal üks leetrite haigusjuht, mis oli seotud reisimisega Itaaliasse. Käesoleval aastal meil leetritesse haigestumisi registreeritud veel ei ole.

Leetrite ja punetiste endeemilise levik on Eestis lõppenud>>

Vaktsineerimine

Lapsi vaktsineeritakse Eestis leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) liitvaktsiini kahe doosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat. 2016. a moodustas hõlmatus vaktsineerimise ühe doosiga (2-14- aastastel) 95,4%, kuid hõlmatus revaktsineerimisega e teise doosiga 14-aastastel oli 91,5%.

WHO soovituste kohaselt peaks leetrite epideemilise leviku katkestamiseks elanikkonna hulgas vähemalt 95% lastest olema vaktsineeritud vaktsiini kahe doosiga. Kõigis nendes riikides, kus esineb leetrite epideemiline levik, on vaktsineerimisega hõlmatus alla soovitatud taset.

Leetreid läbipõdenud isikud omavad eluaegset kaitset. Kui vaktsineeritud inimene peaks siiski leetritesse haigestuma, siis on haiguse kulg üldjuhul kerge.

Lähtudes epidemioloogilisest olukorrast Euroopas soovitab Terviseamet lapsevanematel kontrollida, kas nende laps(ed) on nõuetekohaselt leetrite vastu vaktsineeritud.

Kasvab vaktsineerimisest keeldujate ja vaktsineerimata laste arv>>

Täiskasvanutel, kes reisivad sageli, osalevad rahvusvahelistel üritustel või puutuvad kokku paljude väliskülalistega ning ei ole vaktsineeritud leetrite vastu kahe doosiga või ei ole haigust põdenud, on soovitatav lasta end (re)vaktsineerida.

Mis on leetrid?

Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis.

Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine.

Haigustekitaja

Leetrite tekitajaks on väga nakkav Morbilli viirus. Pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98. Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse. Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on haige inimene. Haige on nakkusohtlik 4-5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket.

Levikuteed

Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel.

Inkubatsiooniperiood

Inkubatsiooniperiood kestab 7-18 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning võib immuunglobuliinimanustamise järgselt pikeneda 21 päevani.

Haigusnähud

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik,valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale — see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale.

Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. 6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit.

Leetreid põdenud emadelt sündinud imikud omavad immuunkaitset 6-9 kuu jooksul. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Diagnoosimine

Terviseamet kõrvaldas turult kuus ohtlikku toodet, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel ning spetsiifiliste IgM-antikehade tuvastamisega veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket.

Ennetamine

Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Leetrite-vastast immuniseerimisega alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele.

Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul. Lähikontaktseid, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida

Teema:
Leetrid laastavad Euroopat (22)
Tagid:
leetrid, Terviseamet, Eesti

Peamised teemad