20:06 15. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 45 inimest, illustreeriv foto

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 45 inimest

© Sputnik / Вадим Анцупов
Tervishoid
lühendatud link
3801

Terviseameti andmetel on sel hooajal gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 45 inimest, neist 41 olid vanuses 65 aastat ja enam. Haigestumine vähenes eelneva nädalaga võrreldes 10 protsenti.

TALLINN, 14. märts — Sputnik. 10. nädalal (5.- 11.03.2018) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6741 inimest, neist 38 protsenti olid lapsed, seisab Terviseameti veebilehel.

Kehatemperatuurimõõtjad vajavad aeg-ajalt kontrolli >>

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 512,4. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Narvas ja Ida-Virumaal, Lääne-, Viljandi- ning Tartumaal Kõikidest ringluses olevatest viirustest moodustas gripiviiruste osakaal 73 protsenti.

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud peamiselt RS-viirusega. Laboratoorse kinnituse said 621 gripiviirust, neist 215 olid A- ja 406 B-gripiviirused. Domineerib endiselt B-gripiviirus.

Purunenud kraadiklaasi elavhõbedaaurud on tervisele ohtlikud, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Кондратюк

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks grippi haigestumiste kõrghooaeg kestab, kuid olukord näitab stabiliseerumise märke.

Rasked gripijuhud

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 838 patsienti, neist 70 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed.

Intensiivravi on vajanud 127 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 45 inimest, neist 41 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet.

Iga ravimipakend muutub reaalajas jälgitavaks >>

13 inimest toodi haiglatesse hooldekodudest, neist 7 surid.

Andmed intensiivravile sattunud patsientide vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Haigestumine Euroopas (seisuga 04.03.2018)

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Luksemburgis, kõrgeks Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Madalaks hinnatakse haigestumuse intensiivsus Suurbritannias, Bulgaarias ja Küprosel. Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust ülejäänud EU riigid. Haigestumus kasvas vaid Soomes ja Lätis, mujal vähenes või on hakanud stabiliseeruma.

Terviseamet tuletab meelde, et kodused kehatemperatuurimõõtjad vajavad aeg-ajalt kontrolli, tavalise kasutustihedusega kraadiklaasid tuleks välja vahetada iga kahe aasta järel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti jaanuaris.

Kõige viletsam arstiabi Euroopas ehk kuidas Läti haigevoodisse sattus >>

Kõige levinumaks kaebuseks kraadiklaaside puhul on tegelikkusest madalam temperatuurinäit. Üksikutel juhtudel kaevatakse ka selle üle, et termomeeter näitab tegelikkusest kõrgemat temperatuuri.

Kuidas hoiduda gripist?

  • Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui oled ise haige, hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks, hoiatab Terviseamet.
  • Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.
  • Kata oma suu ja nina. Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
  • Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
  • Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
  • Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
Tagid:
tervishoid, tervis, surnud, haigestumine, gripp, Terviseamet, Eesti

Peamised teemad