17:48 21. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Üle 70 protsendi pudeliveest Euroopas sisaldab mikroplastikut, illustreriv foto

Ekspert: üle 70 protsendi pudeliveest Euroopas sisaldab mikroplastikut

© Sputnik / Владимир Песня
Tervishoid
lühendatud link
9510

Mikroplastiku mõjud inimorganismile võivad olla aga väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni, väidab Taani vee-ekspert.

TALLINN, 24. märts — Sputnik. "Plastiku jäägid jõuavad inimese organismi ka suhkru, soola, mee või erinevate mereandide söömise kaudu," ütles Taani keskkonnatehnoloogia ehitusinsener Mads Altermann Sörensen, vahendab Pealinn.

Sörensen lisas, et hiljaaegu viidi ka Minnesota ülikoolis läbi oluline pudelivett analüüsiv uuring, mille tulemused olid mõneti jahmatavad.

Nimelt selgus, et Ameerika Ühendriikides sisaldab 94,4 % pudelivett mikroplastikut. Euroopas avastati seda pudelivees 72,2%, Ugandas 80,8% ja Indoneesias 76,2%.

Mikroplastiku mõjud inimorganismile võivad tema sõnul olla aga väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni.

Keskkonnaminister Marko Pomerants osaleb täna ja homme Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägitakse merekeskkonna kaitsest
© Sputnik / Всеволод Тарасевич

Sörenseni sõnul nimetatakse mikroplastiks plastiku osakesi, mida omakorda kategoriseeritakse kaheks – väga väikesed plastiku osad ja väga suured plastiku jäägid.

"Plastiku kõige väiksemad jäägid võivad olla vaid 5 millimeetri suurused. Suured plastikjäätmed on aga näiteks autorehvid ja muud pakendid," selgitas Sörensen.

Sörenseni sõnul pole aga praeguseks plastikjääkide uuringuid veel piisavat tehtud. Sörenseni sõnul on kaks peamist inimese ja plastiku kokkupuute allikat vesi ja toit, aga ka pakkematerjalid, kuhu näiteks toit on pakitud.

"Vees on väga raske neid väga väikeseid osi eristada — mis on orgaanika ja mis on plastik," lisas Sörensen. "Plastik jõuab inimesse suhkru, soola, mee või erinevate mereandide söömise kaudu. Samuti saab mikroplastikut sisse hingata või saada seda riietega kokkupuutest," jätkas Sörensen.

Lisaks sellele võtab mikroplastik Sörenseni sõnul endaga kaasa erinevaid veelgi ohtlikumaid aineid, mis tekitavad kahjulikke keemilisi ühendeid.

Kraadiklaasi elavhõbedaaurud on tervisele ohtlikud >>

Seni pole teada, kuidas inimese organismis plastik käitub, kas ta lihtsalt imendub inimese kudedesse või ei tee seda üldse. "Me ei tea isegi seda, kui palju meisse plastikut imendub ja kui kaua see meie organismis on," lisas Sörensen.

Mikroplastiku mõjud inimorganismile võivad Sörenseni sõnul olla aga väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni.

"Ka nailon, polüester ja muud on kõik tegelikult organismile kahjuliku mõjuga," märkis Sörensen. Sörenseni hinnangul on mikroplastikuga tihti nii, et mida väiksem on osake, seda ohtlikum ta on ja seda kauem ta võib organismi jääda.

"Praegu huvitab meid Taanis väga see, kas ja kui palju on meie joogivees plastikut. Millised on plastiku tüübid, kust nad pärit on ja kuidas nad süsteemi tulevad, kas veevarustusüsteemist või tööstusest," ütles Sörensen.

Sörensen loodab, et lähiajal selgub täpsemaid fakte sellest, kuidas ja mil viisil mikroplastik vette jõuab, kas õhust, keskkonnast, veetorudest või hoonete sisestest torudest.

Kuigi uuringuid pole veel piisavalt läbi viidud, on Sörenseni sõnul selge, et mikroplastiku mõju inimesele on mürgine. Kanada on võtnud mikroplastiku vältimiseks ette mõningaid regulatsioone, nagu näiteks varustanud osaliselt kosmeetikatooteid ja ka pesupulbri graanuleid mürgi eest hoiatavate märkidega.

Hinnanguliselt pärineb 80% merre sattunud prügist maismaalt, kusjuures tänapäeval domineerib prügis just plastik, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline. Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta kevadel.

Alla neelatud prügi võib põhjustada merelindude ja —loomade lämbumist, seedetrakti sattumisel nälgimist, kuna prügi on seedimatu ning loom ei saa kätte vajalikke toitaineid, muid füüsilisi traumasid ja keemilisi kahjustusi. Kahjulikud ained võivad ringiga jõuda tagasi ka inimeste toidulauale.

Möödunud aasta lõpus toimus Nairobis Keenias ÜRO keskkonnaassamblee, kus maailma keskkonnaministrid võtsid vastu otsused meie keskkonna parandamiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kiisler: reostus on maailma suurim terviserisk >>

"Keskkonnaküsimustes tuleb riigipiirid ületada ning otsustada, kuidas me saame aidata ka neid riike, kes kehvast keskkonnaseisundist otseselt mõjutatud on. Teatavasti ei loe keskkonnale riigipiirid midagi ning see, et kusagil on asjad halvasti, ulatub varem või hiljem ka mujale," ütles assambleel keskkonnaminister Siim Kiisler.

Tagid:
tervis, pudelivesi, plastik, joogivesi, vesi, keskkonnatehnoloogia, keskkond, Mads Altermann Sörensen, Euroopa

Peamised teemad