23:02 15. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Veredoonorite arv vähenes 2017. aastal 4,3%, illustreeriv foto

TAI: veredoonoreid jääb vähemaks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Tervishoid
lühendatud link
3110

Veredoonorite arv vähenes 2017. aastal 4,3%, kuna noori doonoreid oli vähem. 18–24-aastaseid doonoreid oli aastaga 16% ja 25–44-aastasi 4% vähemaks jäänud, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

TALLINN, 10. apr — Sputnik. Seevastu kasvas veidi doonorlus vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga 2% enam, seisab TAI kodulehel.

Kuna noorte osa rahvastikus on viimasel ajal kahanenud, siis ka uusi potentsiaalseid doonoreid on selle võrra vähem. Näiteks 2007.–2016. a oli rahvastikus noori vanuses 20–24 iga aastaga keskmiselt 3,5% ja noori vanuses 15–19 aastat 5% vähem.

Kaitseväelased annetasid verekeskusele 20 liitrit verd >>

Eelmisel aastal loovutasid 31 734 doonorit 55 057 korral verd. Sarnaselt varasemaga oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2017. aastal verd 5084 inimest, see on 16% kõikidest veredoonoritest.

Vere loovutamine on heategu, mis aitab päästa nii inimeste kui loomade elusid
© Sputnik / Вадим Анцупов

Veredoonorite seas oli eelmine aasta 694 afereesi doonorit, kes loovutasid 3447 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 5 afereesiprotseduuri.

Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski. Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 6,3 protsenti (2016. a: 5,6%).

Eestis on neli verekeskust (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel), aga doonoripäevi korraldatakse eri paigus. Möödunud aastal moodustas verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 42% kõigist vereloovutustest. See on ka perioodi 2007–2017 keskmine näitaja.

Kogu doonorveri läbib testimise, kus uuritakse enam levinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 45 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit (2016. a. — 51), nende seas esines enim C hepatiiti – 24 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.

Tallinlasi kutsutakse Vabaduse väljakule doonoritelkidesse >>

Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 16 076 patsienti, mis on 10,5% vähem kui aasta varem. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.

Veredoonorluse, sh veretoodete kasutamise statistika on kättesaadav Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Sputnik Eesti korrespondent küsis tallinlastelt, kuidas nad oma tervise eest hoolitsevad
© Sputnik / Илона Устинова, Владимир Новиков

Doonorile

Vereloovutus on lihtsaim võimalus teha head. Doonoriks tulek ei nõua palju aega ja vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikuma kingituse — päästa kellegi elu.

Iga päev vajavad kümned patsiendid Eesti haiglates doonorverd. Abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.

Verd ei ole võimalik tööstuslikult toota — selle ainus allikas on vabatahtlik doonor. Loovutades verd, saame olla kindlad, et Eestis on piisavad varud, et päästa kõikide abivajajate elusid, sest õnnetustest ja ootamatute saatusekäänakute eest ei ole meist keegi kindlustatud.

Suuremates haiglates saab anda geeniproovi >>

Doonoriverd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel ning patsientide raviks vähi- ja maksahaiguste, verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Eestis on doonorlus vabatahtlik ja tasustamata. Doonorite kavatsused peavad verd andma tulles olema omakasupüüdmatud ning tulenema siirast soovist teisi aidata. Vereloovutus annab hindamatu enesetunde kellegi abistamisest.

Allikas: Regionaalhaigla verekeskus

Tagid:
veredoonor, doonor, tervis, veri, TAI, haigla, verekeskus, Eesti

Peamised teemad