05:25 16. Juuli 2018
Kuula otse
  • USD1.1643
  • RUB72.4844
Tõhus koostöö aitas Saaremaal vältida suuremat leetrite puhangut, illustreeriv foto

Tõhus koostöö aitas Saaremaal vältida suuremat leetrite puhangut

© Fotolia / Syda Productions
Tervishoid
lühendatud link
5 0 0

Käesoleva aasta märtsis-aprillis registreeritud leetrite puhang Saaremaal piirdus kaheksa haigusjuhuga, seda suuresti tänu erinevate osapoolte kiirele ja oskuslikule tegutsemisele.

TALLINN, 9. juuli — Sputnik. "Vaatamata sellele, et saarel ei olnud leetreid esinenud aastast 1994, oli tervishoiutöötajate valvsus ja professionaalsed oskused väga heal tasemel," hindas olukorda Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko.

Eestis sageneb leetritesse haigestumine >>

"Me soovime tunnustada omalt poolt nii perearstide professionaalset tööd kui tänada vallavalitsust, kelle abiga korraldati operatiivselt kontaktsete inimeste vaktsineerimine," sõnas Dontsenko. Raha inimeste vaktsineerimiseks leiti valla eelarvest.

Terviseamet: neli inimest said puugihaiguse kitsepiimast
© Sputnik / Валерий Морев

Leetrid on viimaste aastate jooksul olnud Eesti jaoks üksikjuhtudena esinev nakkushaigus, mis üldjuhul on toodud sisse teistest riikidest. Saaremaa puhang sai tõenäoliselt samuti alguse reisil käinud inimeselt. Leetrite leviku tõkestamise olulisemaks tingimuseks on kõrge leetrite-vastase vaktsineerimisega hõlmatus elanikkonnas (üle 95%).

Saaremaa puhangu laiaulatuslikku leviku tõkestamisele aitas kindlasti kaasa ka see, et piirkonna laste leetrite-vastase vaktsineerimisega hõlmatuse tase on üle 97%. Laste õigeaegne vaktsineerimine on väga oluline nii vaktsineeritud lapse enda kui ka kogu elanikkonna nakkusohutuse tagamiseks.

Seega võime öelda, et haiguse puhang saarel sai piiritletud tänu terviseameti, perearstide Merike Rüütel, Kaalep Koppel, Ülle Kask ja Sille Väli ning nende pereõdede, Kuressaare haigla, Saaremaa vallavalitsuse, lasteasutuste juhtide ja veel mitme asutuse tublile koostööle.

Tuleviku vaates tegi sotsiaalministeerium terviseameti ettepanekul seadusmuudatuse, mis annab edaspidi võimaluse leetrite epideemilise ohu korral haiguse leviku peatamiseks kiiresti vaktsineerida haigete lähikontaktseid. Vaktsineerimine on puhangu ohu korral kontaktsetele tasuta.

Kogu maailmas, sh Euroopas on haigestumine leetritesse oluliselt kasvanud, puhanguid on esinenud mitmetes riikides. Üksi viimase 12 kuu jooksul on Euroopa regioonis registreeritud üle 37 tuhande haigusjuhu.

Maailma Terviseorganisatsiooni 2016. aasta hinnangul olid leetrid Eestis elimineeritud, kuna vaatamata üksikjuhtude esinemisele puudus meil haiguse kohalik levik.

Sotsiaalminister kavandab tasuta vaktsineerimist leetrihaigetega kontaktis olnutele >>

Mis on leetrid

Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine.

Leetrite tekitajaks on väga nakkav Morbilli viirus. Pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98. Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse. Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul.

Nakkusallikaks on haige inimene. Haige on nakkusohtlik 4-5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel.

Saaremaal leetritesse haigestunute arv kasvas veelgi, illustreeriv foto
© Sputnik / Максим Богодвид

Inkubatsiooniperiood kestab 7-18 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning võib immuunglobuliinimanustamise järgselt pikeneda 21 päevani.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik,valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale — see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale.

Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. 6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni. Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit.

Leetreid põdenud emadelt sündinud imikud omavad immuunkaitset 6-9 kuu jooksul. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel ning spetsiifiliste IgM-antikehade tuvastamisega veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket.

Euroopa Parlament on mures vaktsineerimise vähenemise pärast >>

Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Leetrite-vastast immuniseerimisega alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele.

Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul. Lähikontaktseid, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida

Tagid:
vaktsineerimine, puhang, leetrid, arstiabi, ühiskond, tervishoid, tervis, vallavalitsus, Terviseamet, Saaremaa, Eesti

Peamised teemad