15:37 16. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1007
  • RUB70.9456
Sinivetikate õitseng ohustab supluskohti, illustreeriv foto

Soome lahel on mitme aastakümne halvim sinivetikaolukord

© Sputnik / Вадим Анцупов
Tervishoid
lühendatud link
332 0 0

Soome lahel on mitme aastakümne halvim sinivetikaolukord ja kuumalaine süvendab seda veelgi. Suve alguses prognoositi tavapärasest väiksemat probleemi, kuid soodsad ilmastikutingimused hoogustasid õitsemist.

TALLINN, 15. juuli — Sputnik. Teadlane Seppo Knuutila ütles, et sinivetikaid on rohkelt kogu Soome lahe ulatuses ja ka järvedes on õitsemine tavapärasest aktiivsem, vahendas Pealinn viitega BNS-le. 

Värskeimad andmed sai Syke laupäeval Porvoo ja Hanko vahelisest piirkonnast piirivalveameti lennult, päev varem nähti sinivetikate aktiivset õitsemist Kotka lähistel avamerel.

Terviseamet: sinivetikate õitseng ohustab supluskohti >>

Knuutila hinnangul on Soome lahel olukord mitme aastakümne halvim. Kergendust ei ole lähipäevil oodata, kuna kuumus kestab vähemalt järgmise nädala lõpuni.

Sinivetikate olemasolu Tallinna supluskohtades sai laboratoorse kinnituse

Eesti Mereinstituudis tehtud analüüside tulemused kinnitasid sinivetikate olemasolu Tallinna supelrandades. Teisipäeval võetud suplusvee proovides oli sinivetikate kontsentratsioon mere supelrandadest suurim Pirital. Lubatust enam leidus sinivetikaid ka Pikakari, Kakumäe ja Stroomi rannas, vahednas uudisteportaal Sputnik Eesti

Pirita rannas leiti sinivetikas, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tulemustelt lähtuvalt jäävad nimetatud rannad kollaselipu režiimile, mis tähendab, et suplemine neis randades toimub supleja vastutusel.

Iga supleja saab visuaalselt hinnata suplusvee olukorda enne vette minekut. Kui vesi on värvunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ning kaldaäär on kaetud tiheda rohelise kopituselõhnalise massiga, on suure tõenäosusega tegemist sinivetikaga.

Sinivetikate püsimine rannas sõltub ilmastikuoludest ja tuulesuunast.

Sinivetikatest tingitud mürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on sageli naha- ja silmaärritusi, võib esineda kõhulahtisust.

G4S rannavalve: lõhutud pudelid põhjustavad lõikehaavu >>

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda, kui vett mitte alla neelata ning kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele. Väikelastel võivad ilmneda tervisehäired juba vähesest kogusest mürgisest vetikaveest, seepärast on väikelapsed mõistlik vetikaohu korral suplusveest eemal hoida.

Sinivetika ohu korral peaks suplusveest eemal hoidma ka lemmikloomad, sest näiteks koertel piisab mürgituse saamiseks üksnes karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.

Sinivetikamürgid keetmisel ei lagune, seega ei soovitata sinivetikaid sisaldavat vett kasutada ühelgi moel.

Kui soovite sinivetikaohule vaatamata ikkagi suplema minna, tuleks end pärast suplust kindlasti kohe puhta veega üle loputada ja vahetada ujumisriided, soovitab Terviseamet.

Eestis avatakse 51 avalikku supluskohta

Juunis alanud suplushooajal avati üle Eesti 51 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta. Tallinn, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaa avavad viis, Läänemaa ja Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht.

Tänavusel suplushooajal avatakse 51 avalikku supluskohta, illustreeriv foto
© Sputnik / Всеволод Тарасевич

Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal. Haldaja soovi kohaselt ei ole sel aastal avalike supluskohtade nimekirjas Ida-Virumaal asuvat Karepa lastelaagri randa.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda ka Terviseameti kodulehel.

Vetelpääste on randades valves alates 1. juunist kuni 31. augustini, alates kella kümnest hommikul kuni kella kaheksani õhtul. Vajadusel saab G4S rannavalvega ühendust G4S juhtimiskeskuse numbril 1911, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Rannavalve: päästmist vajasid omapäi jäetud lapsed >>

Rannavalve jagab sarnaselt varasemate aastatega Tallinna randades lastele käepaelu, kuhu lapsevanem saab oma telefoninumbri kirjutada juhuks, kui laps mängutuhinas vanemad silmist kaotab või ära eksib.

Tagid:
ilm, loodus, keskkond, tervis, rand, sinivetikas, Terviseamet, Seppo Knuutila, Tallinn, Eesti, Soome laht

Peamised teemad