18:27 06. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7441
Igasse maakonnakeskusesse tuleb tervisekeskus, illustreeriv foto

Igasse maakonnakeskusesse tuleb tervisekeskus

© Fotolia / Evgeniy Kalinovskiy
Tervishoid
lühendatud link
39 0 0

Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 23. juuliga lõppenud taotlusvoorus kokku kuus taotlust: esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks Võrru, Jõgevale, Kärdlasse, Keilasse ja Maardusse ning maakondliku tervisekeskuse rajamiseks Viljandisse. Seega on kahe taotlusvooruga kaetud kõik maakonnakeskused.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik. "Kui esimese vooruga sai planeeritud 35 tervisekeskuse asemel toetuse lausa 55 projekti ja suur osa Eestist kaetud, siis tänaseks saame öelda, et kui kõik esitatud projektid osutuvad edukaks, on meil peagi kõigis maakonnakeskustes tervisekeskus," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut, edastab sotsiaalministeerium.

Päästa end palavuse eest kreeklaste kombel >>

"Esmatasandi tervishoiu roll on muutumas järjest olulisemaks ja mul on hea meel, et kõigis maakonnakeskustes hakkab olema kaasaegne tervisekeskus, mis pakub patsiendile laia valikut tervishoiuteenuseid," lisas Sikkut.

Kesklinna rajatakse moodne tervisekeskus, illustreeriv foto
© Fotolia / Syda Productions

Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja —õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid.

Teine taotlusvoor toimus tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata maakonnakeskustesse Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, lisaks tõmbekeskustesse Harjumaal Lool, Keilas ja Maardus, Lääne-Virumaal Kundas ja Vinnis, Pärnumaal Vändras, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saaremaal Orissaares.

Uuendusena sai taotluse esitada ka maakondliku tervisekeskuse ehitamiseks Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi Haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti.

Eesmärk on ehitada uuenduslikku toimemudelit toetav ratsionaalne taristu, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstid koos laiendatud meeskonnaga, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.

Terviseametini jõuab üha enam teavet tervishoiu puudustest >>

Ettepaneku otsuseks, milliseid projekte rahastatakse, teeb valikukomisjon, kuhu kuuluvad kolm sotsiaalministeeriumi, üks terviseameti, üks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kaks rahandusministeeriumi esindajat.

Valikukomisjon koguneb 60 päeva jooksul ning ministeerium esitab investeeringute kava valitsusele kinnitamiseks 90 päeva jooksul. Seejärel teeb rahandusministeerium rahastamisotsused 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamisest.

Ligi kolmandik abivajajatest helistab kiirabisse terviseprobleemiga
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tervisekeskuste rajamiseks taotletakse äsja lõppenud taotlusvoorus kokku 21,1 miljonit eurot.

Taotlusi said 9. aprillist 23. juulini 2018 esitada kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu haiglad, perearstid ning eriarstid, kellega koos samal taristul töötavad perearstid juba täna.

Lisaks, kevadel avati ka võimalus taotleda juba määratud toetussummade suurendamist esimeses voorus toetust saanud projektidele. Ehituse kallinemisega seoses on toetuse suurendamist kuni 10% ulatuses taotlenud 17 tervisekeskust, millest kaheksa on saanud rahandusministeeriumilt uue otsuse ning ülejäänud on veel menetluses.

Toetuse suurendamist saab küsida ka nimistuga perearsti lisandumisel juba investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinnas. Selliseid taotlusi pole tervisekeskused esitanud.

Teadlased leidsid lihtsa viisi vähktõve ennetamiseks >>

Esimese taotlusvooru projektide toetuse suurendamist saab taotleda kuni eelarvevahendite lõppemiseni ehk ka pärast 23. juulit.

Tervisekeskuste rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist.

Riik on hüvitanud ravimeid kokku 1,9 miljoni euro ees

2018. aasta algusest põhjalikult muutunud täiendavast ravimihüvitisest on esimese kuue kuuga saanud kasu ligi 50 000 inimest. Riik on hüvitanud inimestele ravimeid kokku 1,9 miljoni euro eest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juulikuus.

Umbes 60% elanikkonnast peab arstiabi kättesaadavust halvaks, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Muudatus on teinud retseptiravimid neile inimestele taskukohasemaks ning hüvitise saamise mugavamaks. Varasematel aastatel kasutas hüvitist vaid kuni 3000 inimest aastas, õigus selleks oli ca 9000 inimesel, teatas Haigekassa.

2018. aastal on täiendava ravimihüvitise kuluks kavandatud 3 miljonit eurot. Lisainfo täiendava ravimihüvitise kohta saab siit.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile ravimiseaduse muudatused, millega võetakse 2019. aasta veebruarist kasutusele täiendavad ravimite turvaelemendid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni lõpus.

Euroopa Liidu otsekohalduva määruse jõustamisega luuakse üleeuroopaline ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis peab välistama võltsravimite sattumise Euroopa turule.

Tagid:
meditsiin, tervis, ühiskond, sotsiaalministeerium, tervisekeskus, maakonnakeskus, Riina Sikkut, Eesti

Peamised teemad