15:36 20. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1067
  • RUB70.6938
Eestis on juba ligi viiskümmend inimest borrelioosi haigestunud

Verejanulised puugid: Eestis on juba ligi viiskümmend inimest borrelioosi haigestunud

© Sputnik / Игорь Зарембо
Tervishoid
lühendatud link
111 0 0

Eestis on järsult kasvanud puugihammustusest haigestunute arv: selle aasta algusest on borrelioosi ja entsefaliiti diagnoositud ligi kaks korda rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik, Angelina Mandrõka. Terviseameti viimaste andmete kohaselt on Eestis viimase poole aastaga registreeritud üheksateist puukentsefaliiti haigestumise juhtumit, mida on kaheksa juhtumi võrra rohkem kui aasta tagasi. Borrelioosi (Lyme´i tõbe) on diagnoositud juba 472 inimesel, mis tähendab 210 juhtumi võrra rohkem kui mullu.

Puukide arvukus suureneb meil iga aastaga ning see on seotud nendele parasiitidele soodsate ilmastikutingimustega, lausus Sputnik Eestile perearst Konstantin Ivanov. Paaril viimasel aastal on Eestis olnud küllaltki soojad talved.

"Ja suvisel ajal on inimesed hakanud ka sagedamini looduses ja suvilates käima ning seetõttu diagnoositakse puugihammustusigi rohkem," selgitas doktor Ivanov.

Reeglina langeb suurim osa puugihammustusi maikuusse. Augustis saabub puugirünnakute teine laine, mis lõpeb alles oktoobriks. Aga puugihammustusi registreeritakse isegi talvisel aastaajal.

Puukentsefaliidi vastu tasub vaktsineerida ka suve hakul>>

Puugid ei levita üksnes entsefaliiti ja borrelioosi

Üldarsti Aleksandra Rautio sõnul on Eesti puukentsefaliidi ja borrelioosi leviku poolest ohtlik piirkond. Ta märkis, et kõige rohkem nakatumisjuhtumeid tuleb ette Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal. Ent kõrge riskitasemega alaks peetakse riiki tervikuna, seetõttu on puukentsefaliidi vastu, mis ei allu ravile ja võib lõppeda surmaga, mõistlik lasta end vaktsineerida absoluutselt kõigil enam kui aastavanustel eestimaalastel.

"Tähtis on meeles pidada, et puugid ei elutse sugugi ainult metsas, vaid ka linnades. Ning nende parasiitide aktiivse tegutsemise hooaeg kestab aprillist oktoobrini," hoiatab asjatundja.

Umbes 60% elanikkonnast peab arstiabi kättesaadavust halvaks, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Doktor Rautio sõnul levitavad puugid Eestis peamiselt kaht haigusliiki – borrelioosi ja entsefaliiti. Ent viimastel aastatel on – küll haruharva, aga siiski – hakanud esinema veel üht haigust – erlihhoosi. See on bakteriaalne haigus, kulgeb kõrge palaviku, pea- ja liigesevaluga ning seedehäiretega. 2017. aastal registreeriti Eestis kaks säärast haigestumisjuhtumit.

Puukentsefaliidi sümptomid

Puukentsefaliiti nakatumise korral hakkavad "esimese faasi" haigustunnused ilmnema 5–28 päeva pärast. Need sarnanevad tavaliste gripitunnustega – kauakestev kerge palavik, halb enesetunne, liigesevalu ja peavalu, nõrkus, iiveldus. Niisugune seisund võib kesta kahest päevast kuni nädalani, seejärel saabub paranemine. Arst märkis, et suuremal osal inimestest haigestumine sellega piirdubki.

Entsefaliidinakkust võib saada mujaltki kui puugilt>>

Aga umbes kolmandikul juhtudest õnnestub viirusel tungida ajusse, ajukelmesse, ja siis ilmnevad 2–10 päeva jooksul pärast ajutist paranemist päris meningiidi või meningoentsefaliidi (nn teise faasi) sümptomid: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus, iiveldus, oksendamine, pearinglus, teadvusekaotus, krambid. Peaaju kahjustus võib osutuda pöördumatuks ning haigus võib lõppeda surmaga.

Kahjuks, jätkab Aleksandra Rautio, on haigust kohe pärast puugihammustust võimatu avastada, viiruse saab tuvastada ainult nn esimese tõvefaasi vältel.

Puukborrelioosi sümptomid

Arst toonitas, et borrelioosi nakatades "istub" puuk kehal tavaliselt pikemat aega (vähemalt 12– 24 tundi), seetõttu on sel juhul, kui parasiit õnnestub kohe avastada ja eemaldada, Lyme´i tõppe haigestumise oht väga väike. Borrelioosi korral ilmnevad haiguse esimese faasi sümptomid 3–30 päeva pärast puugihammustust, kätkedes endas laieneva O-kujulise punetuselööbe teket ümber hammustuskoha.

Punetuse tekkega võib kaasneda gripilaadseid sümptomeid. Vahel kulgeb haiguse esimene faas ilma igasuguste sümptomiteta.

Kui esimeste sümptomite ilmnedes pole ravi alustatud, siis võivad välja tekkida haiguse tüsistused (nn teise faasi sümptomid): tugev peavalu, artriit, meningiit, südameprobleemid.

Nagu ka entsefaliidi korral, ei ole haigestumist kohe pärast puugihammustust võimalik tuvastada. Ent Lyme´i tõbi allub isegi haiguse hilise diagnoosimise korral hästi antibiootikumravile.

Puuki pole mõtet diagnoosida

Aleksandra Rautio märkis, et sugugi kõik puugid ei ole nakkusekandjad. Ja isegi kui inimest on hammustanud nakkustkandev parasiit, ei tähenda see veel, et haigus on edasi kandunud ja tingimata arenema hakkab.

"Seetõttu on puuki analüüsimiseks tuua mõttetu ettevõtmine. Ei muuda ju analüüsi tulemus mingilgi moel ravitaktikat," lausub doktor.

Tänapäevaste ravi- ja profülaktikajuhiste kohaselt antibiootikumide tarvitamist ei soovitata, kuna need aitavad looduses kaasa resistentsuse kujunemisele borrelioosi standardravi suhtes (mispuhul üheks paljudest tagajärgedest on, et vajalikul hetkel ei pruugi tavapärased ravimid toimida). Haiguse diagnoosimist ja ravi alustatakse alles esimeste haigustunnuste ilmnedes.

Pisutine punetus ja väike muhuke hammustuskohal esimese kolme päeva vältel on tavaline nähe, mis ei tähenda, et inimene on haigeks jäänud.

Kuidas puugihammustuse korral toimida

Aleksandra Rautio ei soovita puugihammustuse puhul raisata aega pintsettide ja muude riistade otsimisele, vaid parasiit võimalikult kiiresti eemaldada. Tuleb võimalikult nahapinna lähedalt putukast sõrmede või küüntega kinni haarata ja ta jõuga välja tirida. Mitte kruttida ega järsult rapsata.

"Kui pärast puugi eemaldamist on mingi osake temast veel nahasse jäänud, tuleks see ettevaatlikult välja pigistada või pintsettide või nõelaotsaga eemaldada. Aga kui seda teha ei õnnestu, pole ka midagi kohutavat – lülijalgse kudede jäänused pudenevad aja jooksul ise välja," selgitas ta.

Pärast eemaldamisprotseduuri tuleb hammustuskoht ja käed tingimata puhastada antiseptikuga, selle puudumisel – vee ja seebiga. Eemaldatud puuk tuleb lömastada ja minema visata, kas põletada või kanalisatsiooni visata. Kui kuu aega pärast puugihammustust mingeid haigustunnuseid ilmnenud ei ole, võibki kergendatult hingata," lisas arst.

Tagid:
puuk, puukentsefaliit, puukborrelioos, Terviseamet, Eesti

Peamised teemad