12:37 10. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1371
  • RUB75.8850
Istuv töö on veel ohtlikum kui varem arvat, illustreeriv foto

Uuring: istuv töö on veel ohtlikum kui varem arvati

© Depositphotos / Fizkes
Tervishoid
lühendatud link
1310

Pikk ühe koha peal istumine on kahjulik isegi siis, kui muul ajal rohkem liigutakse. See selgus Ida-Soome ülikoolis valminud teadustööst.

TALLINN, 21. november — Sputnik. Uuringus vaadeldi istuva töö mõju inimese südamele. Vähene aktiivsus on uuringu põhjal suur riskitegur, aga ka pidev paigalolek, vahendab portaal Eestinen.

Selgus, et paigalolek on südamele ohtlik isegi siis, kui muul ajal rohkem liigutakse. Risk on isegi 10 minutit ühe koha peal olemist. See tähendab, et soovitav on istuda võimalikult vähe korraga.

Autostumisest: luksusesemest on saanud igapäevane tarbeesse >>

Uuringu tulemused on üllatavad, kuigi varem on liikumise mõju südametegevusele palju uuritud. Uuring ühtlasi kinnitab varasemaid vastavaid uuringuid, mis seostavad paigaloleku südamehaigustega.

Istumist kontoris aitavad vähendada lauad, mille kõrgust on võimalik muuta, et vahepeal töötada püsti seistes. Lisaks soovitatakse töö ajal kõndida ja isegi koosolekuid pidada jalutades. Arvutile saab laadida spetsiaalse programmi, mis tuletab meelde vajadust liigutada.

Paigaloleku hulka loetakse nii istumine kui lamamine. Soomlased on palju ühe koha peal nii tööl kui kodus, vahendab Yle.

Seismine arvatakse olevat südamele parem kui istumine. Miks see nii on, seda veel ei teata. Seetõttu soovitatakse istumist vaheldada seismisega, kasutada rohkem treppe ning lihtsalt kõndida tööpäeva jooksul.

Uuring põhineb 1400 soomlasel vanuses 18-85 eluaastat, terviseandmed on saadud 2011. aasta terviseuuringust.

Sõiduauto oli kunagi luksusese, praeguseks on ta korraga nii tarbeese kui ka asendamatu neljarattaline pereliige. Autovaba päeva eel uuris Statistikaamet põgusalt autostumist ning sellega seotud nähtuseid Eestis ning Euroopas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Maanteeameti andmetel oli Eestis 2018. aasta juuli lõpu seisuga arvel 740 100 sõiduautot, seega iga teise Eesti elaniku kohta üks auto. Hoolimata lühiajalistest kõikumistest (näiteks kümnend tagasi majanduskriisi ajal) on tegemist olnud kasvutrendiga ning näitaja on jõudnud kõrgeimale tasemele kui kunagi varem.

Juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv mõjutab vaimset tervist >>

Kümnes Euroopa riigis mullu kevadel läbi viidud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna Ülikooli (TLÜ) sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega. Uuringu tulemusel selgus, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus.

14-15-aastaste koolinoorte hulgas läbi viidud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud," selgitas Merike Sisask.

See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja dr Anne Kleinbergi sõnul kannatab kuni neljandik Eesti lastest ja noorukitest mingit laadi vaimse tervise probleemi käes, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti augustis.

Esmaspäeval oma kolmandat sünnipäeva tähistavas Laste Vaimse Tervise Keskusest on tuge saanud ligi 10 000 erinevate vaimse tervise probleemidega last ja noorukit, teatas Tallinna Lastehaigla.

"Keskuse koolitatud personalil selja taga tegus ja lootusrikas algus, kuid vajadus abi järele pigem kasvab," ütles Kleinberg.

Tagid:
ühiskond, istumine, liikumine, aktiivsus, töö, tervis, uuring, ülikool, Soome

Peamised teemad