04:51 11. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1425
  • RUB75.8985
Aastaks 2023 rajatakse üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust

Aastaks 2023 rajatakse üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust

© Fotolia / Tyler Olson
Tervishoid
lühendatud link
10 0 0

Valitsuse otsusega lisandus varasemalt planeeritud 55 keskusele veel viis esmatasandi tervisekeskust ja üks maakondlik tervisekeskus.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Valitsus kiitis tänasel, 29. novembri istungil heaks Võru, Jõgeva, Kärdla, Keila ja Maardu esmatasandi tervisekeskuste ning Viljandi maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse, teatas sotsiaalministeerium.

"Tervisekeskuste rajamine toob peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Parandades perearstide omavahelist koostööd, aga ka koostööd eriarstide ja teiste spetsialistidega, võimaldab see leevendada ka eriarstide ravijärjekordi," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Laienevad perearstide e-konsultatsiooni võimalused>>

Kahe taotlusvooru tulemusel rajatakse aastaks 2023 üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust.

"Suure regionaalse investeeringuna valmib juba lähiaastatel üle Eesti tervisekeskuste võrk. Kaasaegsetes tervisekeskustes hakkavad üheskoos tööle mitu perearsti ja pereõde, lisaks neile koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand ning tulenevalt piirkondlikust vajadusest ka teised spetsialistid," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Mitme perearstiga tervisekeskustes saavad arstid teha pikemaid vastuvõtte ja vajadusel pakkuda inimestele abi ka väljaspool tööaega.

Sikkut: esimene kõne tervisemure korral tuleks teha perearstile või —õele>>

"Perearstidel on võimalik taotleda haigekassalt lisaraha teise pereõe palkamiseks, et arst saaks tegelda oma pädevust vajavate juhtumitega ning lihtsamad tervisemured leiaksid lahenduse pereõe abil," lisas Sikkut.

Ministri sõnul on Eesti tervishoiu aluseks pädevad perearstid ja –õed, kes aitavad iga inimese tervist hoida ja parandada.

"Oleme võtnud Eestis suuna esmatasandi tervishoiu eelisarendamiseks. Oluline on tagada kindlustunne, et vajadusel on arstiabi kõigile kättesaadav ja haigestumise korral ei jää keegi abita. Siht on, et igaüks meist saab omale vajaliku abi õigel ajal õigest kohast. Lisaks rajatavatele tervisekeskustele tegeletakse järjepidevalt ka perearstide kvalifikatsiooni tõstmise ja pädevuste laiendamisega ning järelkasvu tagamisega. Selleks on suurendatud vastuvõttu peremeditsiini erialale ja huvi selle eriala vastu kasvab. Lisaks pikeneb tulevast aastast perearstide residentuur, et anda tulevastele perearstidele senisest veelgi põhjalikum väljaõpe," rääkis Sikkut.

Valitsuse otsusega lisandus varasemalt planeeritud 55 keskusele veel viis esmatasandi tervisekeskust ja üks maakondlik tervisekeskus. Investeeringute kavasse lisatakse teises taotlusvoorus esitatud projektid esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata maakonnakeskustesse Võrus, Jõgeval, Kärdlas ning tõmbekeskustesse Keilasse ja Maardusse. Kahe taotlusvooru tulemusel tulevad tervisekeskused kõikidesse maakonnakeskustesse.

Haigekassa lubas Lasnamäe skandaalsest olukorrast õppust võtta>>

Samuti lisatakse investeeringute kavasse projekt maakondliku tervisekeskuse ehitamiseks Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti. Eesmärk on ehitada uuenduslikku toimemudelit toetav ratsionaalne taristu, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstid koos laiendatud meeskonnaga, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.

Projekti abikõlblikke kulusid finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Toetust said taotleda perearstid, kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad ning eriarstiabi osutajad. 61 projekti kogumaksumus on ca 173 miljonit eurot, millest struktuuritoetuse summa on ligikaudu 80 miljonit eurot.

Tagid:
valitsus, tervisekeskus, Eesti

Peamised teemad

  • Briti peaminister Theresa May

    Briti peaminister Theresa May esines esmaspäeval parlamendis, kus teatas, et lükkab hääletuse Euroopa Liiduga saavutatud leppe üle edasi.

    16
  • Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd, illustreeriv foto

    Esmaspäeval Tallinnas kohtunud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola esindajad tõdesid ühiselt, et kella keeramise lõpetamise kokkulepe Euroopa Liidus nõuab veel palju koostööd, hetkel ei ole liikmesriikide seas piisavat enamust kellakeeramisest kiirelt loobuda.

    16
  • Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul, illustreeriv foto

    Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad astusid taas välja Venemaaga piirilepete sõlmimise vastu. See on ka arusaadav – kui lepingud ratifitseeritakse, kaob põhjus vägevate avalduste tegemiseks ära.

    54