00:17 17. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1223
  • RUB70.3975
Illustreeriv foto

Grippi haigestumine hoogustub

© Sputnik / Александр Кондратюк
Tervishoid
lühendatud link
3801

Lõppenud aasta viimasel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2524 haigestunut, neist 47,5 protsenti olid lapsed.

TALLINN, 3. jaanuar — Sputnik. Laboratoorselt leidis kinnitust 210 gripijuhtu, mis on ligi kaks korda enam kui perioodil 17.-23. detsember registreeritud 109 gripijuhtu, teatas Terviseamet.

Seni kahel järjestikusel nädalal kasvanud arsti poole pöördunute üldarv vähenes viimasel nädalal 34 protsendi võrra ning püsib madalal tasemel. Selle põhjuseks saab lugeda alanud koolivaheaega ning pühi, sest inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole.

Samas jätkas kasvamist grippi haigestunute arv. Viimase kahe nädala jooksul grippi haigestunute arv neljakordistunud. Enamus gripijuhtudest olid kinnitatud laboratoorselt haiglate erakorralise meditsiini osakondades, mil patsiendid lubati koju, sest nende seisund ei vajanud haiglaravi.

Haigestumise intensiivsus võib hinnata veel madalaks, kuid grippi haigestumine on tõusutrendil.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu A- gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini.

2019. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas>>

44 protsenti laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest registreeriti kuni 15-aastaste laste vanusegrupis, 35,7 protsenti olid tööealised vanuses 20-64 ning viiendik vanemaealised.

Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on hooaja algusele iseloomulik. Lapsed haigestuvad reeglina esimesena ning põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koos viibimisega.

Kahjuks, vanemaealised vajavad enim haiglaravi.

Sel nädalal kinnituse said 210 A-gripiviirust, neist alatüpeeriti 3A gripiviirust, kõik olid A gripiviiruse alatüübid (H1pdm09).

Grippi haigestumine kasvas hüppeliselt>>

Hooaja algusest alatüüpeeriti kokku 11A gripiviirust, nendest 9 olid A(H1N1)pdm09, kaks A(H3N2).

Raskekujulised gripid

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 128 patsienti, neist üle 79 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed.

Terviseametile laekunute andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 5 inimest vanuses 34 – 64 eluaastat, kõik kuulusid riskirühmadesse.

Terviseamet juhib tähelepanu asjaolule, et gripp on alati tõsine haigus, eriti ohustatud on gripihooajal väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemaealised.

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Teisest küljest raskendab ta ise enda tervise seisundit, kuna püstijalu põdemisel on suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Seepärast soovitab Terviseamet gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.

Tagid:
viirus, gripp, Eesti

Peamised teemad

  • Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud

    Venemaa seniitraketikompleksi S-400 jõudmine Türgisse sõjaväelise riigipöördekatse kolmanda aastapäeva eel – võimuhaaramiskatse toimus 16. juulil 2016 – ei ole mitte sümboolne kokkusattumus, vaid Ankara otsene ja karm vastus Washingtoni survele ja välise juhtimise katsetele, selgitab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

    24
  • Kreenholmi tehaste hooned Narvas

    Baltnews meenutab kahe kunagise Eesti suurettevõtte – Tallinna Masinaehitustehase ja Kreenholmi Manufaktuuri saatust.

    29
  • Aleksander Nosovits

    Venemaa majandusteadlane ja politoloog Aleksandr Nossovitš rääkis Sputnik Eestile, miks Balti riikide poliitikud ei täida oma lubadustest lahkuda Euroopa Nõukogu Parlamentaarsest Assambleest.

    26