19:40 17. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
Vaktsineerimist papilloomviiruse vastu vajavad ka poisid, illustreeriv foto

Vaktsineerimist papilloomviiruse vastu vajavad ka poisid

© Fotolia / BillionPhotos.com
Tervishoid
lühendatud link
17801

Eesti arstid usuvad, et riikliku papilloomiviiruse vaktsineerimisprogrammi laiendamine aitaks ära hoida selle nakkuse põhjustatud uute vähihaiguste tekkimist.

TALLINN, 2. veebruar — Sputnik, Angelina Mandrõka. Soome tervishoiu ja sotsiaalarengu ministeerium (THL) soovitab lülitada poisslapsed inimese papilloomviiruse (HPV) vastu vaktsineerimise programmi. Praegu hõlmab see vaktsineerimiskava ainult tütarlapsi.

Spetsialistide arvates aitaks meessoo esindajate kohustuslik vaktsineerimine ennetada mitmeid nakkustest tingitud vähkihaigestumisi. Sellest teavitab Soome riiklik ringhäälingukomanii YLE.

Ekspert: vaktsineerimisvastaste hääl on tehislikult võimendatud >>

Sputnik Eesti käis uurimas, kuidas on lood HPV-vastase vakstineerimisega Eestis. Nagu portaalile antud intervjuus selgitas Narva haigla erakorralise meditsiini kliiniku juhataja Pille Letjuka, on inimese papilloomviirus vähieelsete seisundite põhjustajaks nii naiste kui ka meeste puhul. Ja vaatamata arstiteaduse, sealhulgas vähiravi arengule on haigust alati kergem ennetada kui ravida.

"Seetõttu olen ma arstina ka poisslaste vaktsineerimise poolt. Seda enam, et vaktsinerimine on ohutu ning selle tõhusus on tõestatud," ütleb doktor Letjuka.

Samas aga, märgib spetsialist, sõltub meditsiinis paljugi (ja mitte ainult Eestis) riigi majanduslikest võimalustest. Kuna umbes 80% HVP-st põhjustatud vähkihaigestumistest ilmneb naistel, on Eestis nimelt õrnem sugupool võetud vastavasse vaktsineerimisprogrammi. Poisid jäid samas "ukse taha".

Viirus levib sugulisel teel

Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst Arnolt Persidski on samuti Soome kolleegidega sama meelt ja kinnitab, et inimese papilloomviiruse vastu tuleb kindlasti vaktsineerida mitte ainult tütarlapsi, vaid ka poisse.

"Viimased uuringud on näidanud vaktsineerimise tõhusust eesnäärmevähi, pärasoolevähi ja teiste meestel esinevate vähkide ennetamiseks," märkis doktor Persidski.

Viirus kandub edasi peamiselt sugulisel teel. Tänapäeval on maailmas teada sadakond erinevat selle nakkuse viirustüve, millest 40 on haigusttekitavad. Suurem osa neist haigusetekitajaist põhjustab healoomulisi nahamuutusi (tüükaid) ja limaskestamuutusi (teravaid tüükaid ehk kondüloome). Kuid teatud viirusetüved võivad viia suguelundite ja suuõõne pahaloomuliste kasvajate arenemiseni.

Üle 80% HPV-st põhjustatud vähijuhtudest langeb õrnema sugupoole osaks, mispuhul kõige levinumaks on neil puhkudel emakakaelavähk.

Eesti statistika on masendav

Residentarsti Aleksandra Rautio sõnul sageneb emakakaelavähki haigestumine Eestis aasta-aastalt. Ta nentis, et hoolimata käivitatud sõeluuringute programmist (riigi elanikkonna ulatuslik jälgimine) on kõnealune haigestumise määr Eestis neli korda kõrgem kui Soomes ja kaks korda kõrgem kui teistes Põhjamaades.

Врач общей практики Александра Раутио
© Фото : из личного архива Александры Раутио
Residentarst Aleksandra Rautio

Nii diagnoositi Eestis ülemöödunud aastal uusi emakakaelavähki haigestumise juhtumeid 180 naisel, kellest 70 olid diagnoosimise ajal alla 50-aastased. Suremus sellesse haigusse ulatub ligikaudu 70–80 juhtumini aastas.

"Meessoo esindajate vaktsineerimine aitab vähendada viiruse levikut, kaitstes tulevikus suurt hulka neide ja naisi. Seetõttu on mõnedes riikides selle nakkuse vastane vaktsineerimine ka poistele kohustuslik," ütles doktor Rautio.

Eestis aga vaktsineeritakse riikliku immuniseerimisprogrammi raames aastail 2018–2019 tasuta kõik tütarlapsed vanuses 12–14 eluaastat. Selleks oli riigil ostetud üheksavalentne vaktsiin Gardasil 9.

Järgmise aasta jaanuarist hakatakse vaktsineerima ainult 12-aastaseid tüdrukuid. Vaktsineerimiskuur kätkeb endas kaks annust vaktsiini, millest teine tuleb manustada vähemalt kuus kuud või hiljemalt 13 kuud pärast esimest.

Vaktsineerimine toimub koolide arstikabinettides üksnes lapsevanemate nõusolekul. Teavitus sellest saabub umbes nädal enne soovitatud protseduuri. Soovi korral võib pöörduda oma perearsti poole ja teha vaktsineerimine tema juures.

Vaktsineerida võib, kuid pole kohustuslik

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik tegu – igaüks otsustab ise, kas seda teha või mitte. Lapsevanem peab oma lapse vaktsineerimiseks nõusoleku andma. Perearst Konstantin Ivanov on varem märkinud, et viimasel ajal on "moodi" läinud mitte vaktsineerida.

"Vahel ei tohi vaktsineerida meditsiinilistel kaalutlustel, kuid kõige sagedamini on sellest keeldumise põhjuseks tohutu vaktsineerimisvastane kampaania, mis levib mitmetes veebikanalites ja meedias," toonitas doktor Ivanov.

Tema sõnul ei väsi arstid selgitamast, milleni vaktsineerimisest keeldumine viia võib, ent riigi suhtumine sellesse jätab paremat soovida, kuna kogu vastutuse koorem langeb meedikute õlgadele.

Aja jooksul võib HPV-st tingitud haigus ise üle minna

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel levib inimese papilloomviirus (HPV) kergesti inimeselt inimesele naha või limaskestade kokkupuutel, näiteks suguakti, puudutuste, suudluste korral.

Papilloomviirus tungib läbi nahakahjustuste ja põhjustab tüügaste teket. Täiskasvanud inimestel võivad teatud tüüpi viirused põhjustada tüügaste või teravate kondüloomide kujunemist suguelunditel.

Paljud HPV liigid probleeme ei tekita. Nakkus möödub tavaliselt iseenesest, ilma igasuguse sekkumiseta mõne kuuga ja ligikaudu 90% kahe aasta jooksul pärast nakatumist. Mõningane osa teatud kindlat tüüpi HPV-ga saadud nakkust aga võib alles jääda ja vähiks areneda.

Põhilised tegurid, mis soodustavad HPV-nakkust ja emakakaelavähi arengut, on varajane suguelu algus, suur hulk seksipartnereid, suitsetamine (suitsetajatel on haiguse kujunemisrisk kõrgem), immuunsuspuudulikkus ja teised, sugulisel teel levivad haigused.

HPV vastu vaktsineerimine on alaealiste ja noorte naiste puhul põhiline usaldusväärne ennetusviis. Enne suguelu alustamist tehtud vaktsineerimine on väga tõhus. Vaktsineeritus ei asenda PAP-testi – kontrollimiseks tuleb seda teha ka vaktsineeritud naistel.

Samal teemal

Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Suurimad ohud tervishoius on mürgistus ja epideemia
Enne kooli tuleks üle vaadata lapse vaktsineerimiskalender
Tagid:
HPV, vaktsineerimine, lapsed, Eesti, tervis

Peamised teemad