01:34 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Psühholoogilise esmaabi kriisimeeskond pakub abi suurõnnetuste puhul, illustreeriv foto

Psühholoogilise esmaabi kriisimeeskond pakub abi suurõnnetuste puhul

© Sputnik / Вадим Анцупов
Tervishoid
lühendatud link
75 0 0

Esmakordselt Eestis moodustati Regionaalhaiglas 14 tippspetsialistist koosnev kriisimeeskond, kes pakub psühholoogilist esmaabi erinevate kriisijuhtumite korral.

TALLINN, 19. veebruar — Sputnik. Kriisimeeskond on saanud vastava väljaõppe psühholoogilise esmaabi osutamiseks suurõnnetuste korral ja masskannatanutega olukorras ning kolleegide abistamiseks, et ennetada posttraumaatilise stressi tekkimist töökohal, seisab Regionaalhaigla kodulehel.

Eesti laste tervis on EL-i kehvemate seas >>

"Nii süsteemselt võimaldame psühholoogilist esmaabi Eestis esmakordselt. Meie kriisimeeskond on valmis kriisiabi osutama masskannatanutega olukorras, aga sama vajalikuks peame kolleegidele kriisisituatsiooni korral psühholoogilise esmaabi osutamist," ütles Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo.

"Ka meditsiinitöötajate tervise eest tuleb hoolt kanda, et nad suudaksid patsiente hästi ravida. Töötajate vaimse tervise hoidmine ja toetamine on äärmiselt oluline," ütles Aadamsoo.

Dr Aadamsoo sõnul hõlmab psühholoogilise esmaabi pilootprojekt esialgu kiirabikeskuse ja psühhiaatriakliiniku töötajaid, sest just neil on töö iseloomu tõttu risk posttraumaatilise stressihäire kujunemiseks kõige suurem. Seejärel on plaan laiendada abi osutamist kõigile Regionaalhaigla töötajatele.

Uuringud näitavad, et kiirabitöötajate hulgas esineb posttraumaatilist stressihäiret isegi kuni 20 protsenti ja see on võrreldav Afganistani ja Iraagi sõjaveteranide stressitasemega. Vaimse tervise töötajate hulgas esineb aasta jooksul posttraumaatilist stressihäiret umbes 10-l protsendil, samas kui üldpopulatsioonis on esinemissagedus ca 3-4 protsenti.

"Mitmetes Põhjamaa haiglates on saanud tavapäraseks, et sellist sekkumist meditsiinitöötajate hoidmiseks tehakse, meie oleme nüüd ka Regionaalhaiglas esimesed sammud samas suunas astunud," rääkis kriisimeeskonna juht Marko Neeme. Neeme sõnul on vastloodud meeskond esimesed ristsed juba saanud, nii psühhiaatriakliiniku kriisisituatsiooni järgselt kui ka kiirabibrigaadi toetamisel.

"Me võime mõelda, et meditsiinitöötajad on karastunud ning traumaatilised sündmused kuuluvad nende igapäevaellu, kuid tegelikult on selliste sündmuste mõju ajas kuhjuv ja mida rohkem stressitekitavaid olukordi koguneb, seda suurem on tõenäosus, et ühel hetkel on karikas täis ja inimene ei suuda enam oma tööd teha. Seega on väga oluline professionaalset ja õigeaegset abi saada," rõhutas Regionaalhaigla juhtivpsühholoog Eerik Kesküla.

Eestis esimesse omataolisse kriisimeeskonda kuulub 8 kliinilist psühholoogi, 1 psühhiaater, 3 vaimse tervise õde ja 2 tegevusterapeuti. Spetsiaalne väljaõpe saadi Eesti ühe kogenuima kriisipsühholoogi Maire Riisi käe all ning samuti õpiti Norra kriisiekspertide kogemustest, kes on olnud tegevad ka Utøya saare terrorirünnaku tagajärgede leevendamisel ning kannatanute ja lähedaste toetamisel.

Terviseamet hoiatab ebaravi eest >>

Kriisijuhtumiks on erakorraline sündmus, mis hõlmab ohu (ähvarduse) kogemist, millega kaasneb tugev hirm ja äärmine abitusetunne. Tavaliselt põhjustab traumaatilise kogemuse sellises sündmuses osalemine, selle tunnistajaks olemine või oht vigastustele või surmale.

Selleks võib olla näiteks patsiendi või töötaja surm (suitsiid, mõrv, õnnetusjuhtum, ootamatu või raskest haigusest tingitud surm), vägivallajuhtum, terroriakt või kannatanutega õnnetus (põleng, plahvatus).

Loe kriisimeeskonna blogist täpsemalt, mida teha, kui olete sattunud kriisisituatsiooni.

Alates 15. jaanuarist saab Regionaalhaigla eriarstide vastuvõtule broneerida vastuvõtuaega riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Teised haiglavõrgu haiglad liituvad üleriigilise digiregistratuuriga poole aasta jooksul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul teeb digiregistratuur inimeste jaoks arstiaja leidmise lihtsamaks ja suurendab läbipaistvust. "Patsient saab edaspidi broneerida arstiaega kõikidesse raviasutustesse ühest kohast. Lisaks seotakse digiregistratuuri kasutuselevõtuga omavahel arstide väljastatavad digisaatekirjad ja broneeritud vastuvõtuajad. See tähendab, et korraga on võimalik broneerida aeg vaid ühe arsti juurde ning uue aja saab sama saatekirjaga broneerida alles siis, kui eelnev broneering on vabastatud," ütles minister Riina Sikkut.

Üleriigiline digiregistratuur on veebirakendus riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee, kus inimene saab ühes vaates broneerida, tühistada ja muuta eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides lahendusega liidestunud raviasutustes.

Lisainfo ja KKK Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse veebilehel.

Samal teemal

Meelerahu ja tasakaalu hoidmine toob noortele parema vaimse tervise
Tamm: inimeste tervis on meile esmatähtis
"Pole hullu": iga neljas meist kogeb elus vaimse tervise häiret
Tagid:
Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kriis, suurõnnetus, psühholoogia, esmaabi, tervishoid, tervis

Peamised teemad