17:39 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Iga allasurutud aevastusega tõuseb siserõhk hingetorus kümneid kordi

Teadlased avastasid seose aevastamise ja seksi vahel

CC0 / © Pexels
Tervishoid
lühendatud link
18620

Anonüümsetes jututubades on teadlased kokku lugenud 146 inimest, sealhulgas seitse arsti, kes arutasid orgasmist või seksuaalsetest mõtetest tingitud aevastuse probleemi üle.

TALLINN, 25. veebruar — Sputnik. Teadlased on arvutimodelleeringu abil välja arvutanud, et iga allasurutud aevastusega tõuseb siserõhk hingetorus kümneid kordi. Aevastus on organismi tingimatu refleks võõrkeha vastu ülemistes hingamisteedes. Mis juhtub, kui seda tagasi hoida, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

Aevastas, toibus – ja kips

Üks 38-aastane ameeriklane pigistas siis, aevastus peale tuli, nina kinni ja sulges suu, et vaiksemalt aevastada. Aga välja tuli hoopis hullemini. Kinnihoitud aevastusest kukus ta maha, veri kerkis kurku ja kõris tekkis tugev valu. Kõnelda aevastaja ei saanud, ainult kähises.

Bostoni ülikooli meditsiinikooli kliinikumi, kuhu kannatanu toimetati, arstid konstateerisid kõrirebendit. Niisugune trauma tekib autoõnnetuses või lõikuse tagajärjel, aga et aevastamise puhul? Sellega puutusid arstid kokku esimest korda. Teaduskirjanduses on kirjeldatud ainsat samalaadset juhtumit kuuskümmend aasta tagasi ja seegi ei äratanud usaldust.

Puhastusrefleks

Kui miski ärritab nina limaskesta, saadavad selle väga tundlikud närvirakud signaali vastavasse ajupiirkonda - "aevastuskeskusese". Kassidega tehtud laborikatsetes ja haigeid jälgides on kindlaks tehtud, et see paikneb piklikajus – selle ajupiirkonna kahjustustega loomad ja inimesed lakkasid aevastamast.

Aju saadab omakorda rinnalihastele käskluse "teha sügav hingetõmme", koguda kopsudesse maksimaalselt õhku ja seejärel järsult ja tugevalt lüheneda, et see välja lasta.

Nagu Iraanist, Suurbritanniast ja USA-st pärit teadlased arvutikatsetes näitasid, väljub õhk kopsudest hingetoru kaudu kiirusega umbes 123 meetrit sekundis, voolates umbes 470 liitrit minutis. Hingetorus ulatub siis rõhk 7500 paskalini ning nina- ja suuõõnes ligi 200 paskalini, voolu kiirus langeb seal kuni viiekümne meetrini sekundis.

Kui aevastust nina ja suud kinni surudes tagasi hoida, tõuseb rõhk järsult, mõningatel andmetel lausa 38-kordseks. See võib viia mitmesuguste kehasiseste traumadeni. Arstid soovitavad tungivalt seda mitte teha.

Teadlased nimetavad aevastust inimkeha kõige võimsamaks tahtmatuks toiminguks. 2004. aastal lõi üks õnnetu aevastus Chicago Cubsi pesapallitähe Sammy Sosa kaheks nädalaks rivist välja.

Tugevasti aevastades võib nikastada alaselja, tekitada enesele valutu nihkunud selgroolülisest, saada songa, südamelihase infarkti või mõne muu tõve.

Seks robotitega: tänapäeva Eesti kõige pakilisem küsimus>>

Teadlased rõhutavad: traumasid tuleb aevastamisel küll harva ette, kuid siiski tuleb olla ettevaatlik. Näiteks juhul, kui selg valutab, on parem toetuda mõlema käega lauaplaadile, see vähendab märgatavalt aevastamisel tekkivat koormust.

Seksist

Aevastamine käib kaasas nohu ja allergiaga. Tihtilugu tekib aevastus päikesevalgusest, kui inimene astub järsku viluvarjust heledasti valgustatud maalapile. Sellele juhtis tähelepanu juba Aristoteles üle kahe tuhande aasta tagasi. Nüüd nimetatakse seda footiliseks ehk valgusaevastusrefleksiks – usutakse, et seda esineb 18–32 protsendil elanikkonnast. Teatud osal inimestest on selleks geneetiline eelsoodumus.

Aevastusrefleks võib olla seotud stressiga. Indias on kirjeldatud juhtumit kümneaastase poisiga, kes aevastas viis päeva järjest, pidades vahet vaid uneajal ja siis, kui ta kõneles. Selgus, et õpetaja oli soovitanud lapse inglise keskkooli üle viia, kuid vanematel ei jätkunud selleks raha.

Rekord kulub 12-aastasele tütarlapsele Inglismaalt Donna Griffithsile. Tema aevastas aastail 1981–1983 iga paari minuti tagant 977 päeva järjest.

2008. aastal tõid kirurgid Mahmud Buchta ja John Radcliffe Suurbritannia Oxfordi haiglast ning Harold Maxwell artiklis tavatutest aevastamise põhjustest näiteks keskealise patsiendi, kes aevastas siis, kui mõtles seksile.

Tehisintellekt kui perearst>>

Teadlased analüüsisid kirjandust ja tuvastasid samalaadseid juhtumeid alates 19. sajandi lõpust. Eeskätt psühhoanalüütikud teadsid, et mõned nende kliendid aevastavad kohe peale orgasmi. Freudi õpilased pakkusid välja koguni hüpoteesi nina seosest genitaalidega.

Anonüümsetes jututubades on teadlased kokku lugenud 146 inimest, sealhulgas seitse arsti, kes arutasid orgasmist või seksuaalsetest mõtetest tingitud aevastuse probleemi üle. Töö autorid oletavad, et see sündroom ei ole sugugi harvaesinev. Pole välistatud, et see on ka tuhandeil inglastel.

Tagid:
arst, teadlane, seks

Peamised teemad