08:58 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1025
  • RUB70.8212
© Sputnik / Deniss Grabussov

Planeedi Maa taastuvad ressursid on 2019. aastal ammendatud varem kui eelmisel aastal. Alates 29. juulist elavad inimesed Maa ees võlgu. Seda päeva nimetatakse ülemaailmseks ökoloogilise võla päevaks.

Päev, kui planeedil saavad otsa ressursid, mida ta on võimeline aastas taastama, tuleb igal aastal kätte varem. See tähendab, et inimkonna "krediidi" maht, mida ta planeedilt ja tulevastelt põlvedelt elamiseks võttis, suureneb igal aastal. Igal aastal kurnavad inimesed üha enam planeeti, kus nad elavad, ja kui see pöördumatu tarbimine jätkub sellises tempos, siis aastaks 2030 vajab inimkond elamiseks juba kaht Maad.

Rebane. Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Kuupäev 29. juuli on keskmine näitaja. Spetsialistid* arvutavad selle kuupäeva välja ka igale riigile eraldi. See arvutatakse sõltuvalt riigi loodusvarade tarbimise määrast ja nende taastumisvõimest. Kui selline päev saabub riigile aasta alguses, siis tähendab see, et ta pumpab elutähtsaid ressursse planeedist välja rohkem kui teised riigid ja vastupidi.

Näiteks Katari ja Luksemburgi jaoks saabus ökoloogilise võla päev 2019. aastal hinnanguliselt juba veebruaris,  Ameerika Ühendriikidele - 15. märtsil, Ecuadorile ja Indoneesiale detsembris. Balti riikidele arvutusi ei tehta, neid riike üldises diagrammil pole, kuid näiteks Rootsile saabus see kurb päev 2019. aastal 3. aprillil, Soomele 6. aprillil ja Venemaale 26. aprillil.

* Keskkonnavõla päeva arvutusi teeb Ülemaailmse keskkonnajälje võrgustik (GFN - Global Footprint Network). Ökoloogilise võla päeva määramiseks hindavad GFNi spetsialistid inimese bioressursside tarbimise määra (inimese ökoloogiline jalajälg) ja võrdlevad seda planeedi võimega taastada ja absorbeerida süsinikdioksiidi heitmeid.

Tagid:
võlg, ühiskond, ökoloogia, ressurs, planeet, Maa

Veel infograafikaid

  • Viimane uuendamine: 12:40 10.10.2019
    12:40 10.10.2019

    Hingehädadega inimeste arv kasvab Eestis mühinal

    Iga aastaga registreeritakse Eestis järjest rohkem psüühika- ja käitumishäiretega inimeste pöördumisi psühhiaatrite poole.

    44
  • Viimane uuendamine: 14:05 04.10.2019
    14:05 04.10.2019

    Mis jääb Eestist järele, kui kõik liustikud ära sulavad

    Teadlaste prognoosid seoses mereäärsete riikide rannajoone muutumisega liustike aktiivse sulamise tõttu on üsna trööstitud. Osa Eestist jääb üle ujutamata, aga see osa pole kuigi suur.

    310
  • Viimane uuendamine: 17:20 02.10.2019
    17:20 02.10.2019

    Kui viljakas on üks töötund EL liikmesriikides

    Sõltumata sellest, kui innukalt eestimaalane ka ei tööta, jääb tema panus riigi SKP suurendamisse siiski ligi neli korda kasinamaks, kui Luksemburgis amteis oleval inimesel.

    14
  • Mis keeli Tallinnas kõneldakse
    Viimane uuendamine: 12:45 17.09.2019
    12:45 17.09.2019

    Mis keeli Tallinnas kõneldakse

    Eesti ja vene keel jäävad Eesti pealinna elanikele peamisteks emakeelteks, kuid 4% elanikest kõneleb muudes keeltes.

    78

Peamised teemad