05:44 25. Aprill 2019
Kuula otse
  • USD1.1209
  • RUB71.9850
Politsei asub kasutama lühimenetlust ja määrama mõjutustrahve

Politsei asub kasutama lühimenetlust

© REUTERS / INTS KALNINS
Krimi
lühendatud link
44 0 0

Sellest aastast jõustunud seadusmuudatused lubavad politseil paljude kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust, mis hoiab kokku politseinike aega ja vähendab ülekriminaliseeritust, samuti saab hakata määrama mõjutustrahve.

TALLINN, 2. jaanuar — Sputnik. Lühimenetlust kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega. Nende kahekümne rikkumise eest määratakse inimesele edaspidi mõjutustrahv, mille suurus on iga väärteo puhul konkreetselt määratud. Mõjutustrahvi suurus hakkab olema samas suurusjärgus senise keskmise trahvimääraga konkreetse rikkumise eest, teatas Siseministeerium.

Kui praegu võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, siis lühimenetlus vähendab seda pea viie minutini.

"Hinnanguliselt saab mõjutustrahviga lahendada umbes kolmandiku kõikidest väärtegudest. Mitu korda kiirem menetlus tähendab, et vabaneva aja arvelt saavad politseinikud teha rohkem ennetustööd," ütles politsei- ja piirivalveameti ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho.

Erinevalt teistest väärteokaristustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse.

"Täna on karistusregistris kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest ja seda on ilmselgelt liiga palju. On ebamõistlik, et karistusregistrisse jääb jälg ka väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõit või katkine numbrituli. Tagajärg peab olema teoga proportsionaalne," sõnas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Selleks, et politsei saaks lühimenetlust kasutada, peab rikkuja olema nõus sellega, et ta pani väärteo toime. Lühimenetlust ei saa kasutada, kui politsei tuvastab korraga mitu rikkumist, näiteks tehnoülevaatuse puudumise ja ohtliku möödasõidu. Sellistel puhkudel järgneb menetlus samadel alustel, nagu varemgi.

Lühimenetluse puhul vormistatakse üldjuhul vaid üks dokument – lühimenetluse otsus – ning inimese nõusolekul edastatakse see talle elektrooniliselt, kusjuures allkirja annab inimene sel juhul otse politseiautos olevale kuvarile.

Lihtsamate väärtegude menetlusaeg lüheneb viiele minutile>>

Sputnik Eesti teatas varem, et lühimenetluse abil on võimalik menetleda umbes 45 000 väärtegu aastas ehk kolmandik politsei menetletavatest väärtegudest. See vabastab oluliselt politsei aega, mida saab kulutada pigem ennetusele ja järelevalvele või olulisemate rikkumiste lahendamiseks. Lühematest menetlusaegadest ei võida ainult politsei, vaid ka teised ametkonnad, kes väärtegusid menetlevad, näiteks piletita sõitjate puhul kohalikud omavalitsused.

Lühimenetluse puhul määratakse inimesele konkreetse rikkumise eest kindlas summas mõjutustrahv, trahvisummad jäävad vahemikku 20-80 eurot. Näiteks mitteloetava numbrimärgiga sõitmise eest on trahv 20 eurot, lahtise turvavööga sõitjale 40 eurot, kindlustuseta auto juhtimise eest 80 eurot. Kiiruseületamise puhul alla 20 kilomeetri tunnis määratakse trahv sama põhimõtte alusel nagu kiiruskaamerate puhul. Lühimenetluse puhul tuleb trahv tasuda või otsus vaidlustada 15 päeva jooksul.

Lühimenetlusega määratud otsuseid karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja lihtsamate rikkumiste puhul määratavate mõjutuste vahel.

Tööd alustab üleriigiline kriisiabi telefon>>

Rikkumised, mille puhul saab politsei lühimenetlust kasutada, on liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine, registreerimata sõiduki juhtimine, mitteloetava registreerimismärgiga sõiduki juhtimine, tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine, punase tule eiramine, jalakäijale tee mitteandmine, kiiruse ületamine kuni 20 km/h, möödasõidunõuete rikkumine, vastassuunavööndis sõitmine, raudteeülesõidukohal liiklusnõuete rikkumine, lahtise turvavööga sõitmine, mootorrattaga sõitmine ilma kiivrita, parkimine keelatud kohas, parkimine keelatud kohas teisi ohustades, muu nõuete rikkumine juhi poolt, jalakäija või jalgratturi muu rikkumine, veoauto juhtimine teekasutustasu maksmata, veoauto juhtimine väiksemas määras teekasutustasu makstes, suitsetamine selleks keelatud kohas ning piletita sõit ühistranspordis.

Tagid:
trahv, menetlus, politsei

Peamised teemad