03:17 17. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.6403
Justitia

Sisserändajast vägistaja palub kergemat karistust: ta ei teadnud, et vägistada ei tohi

© Flickr / Sarah Hina
Krimi
lühendatud link
57250

Lääne Euroopa liberaalse rändepoliitikaga riikidesse saabunud sisserändajate kuritegevust analüüsib RIA Novosti kolumnist.

Saksamaal on käimas kaks ühiskondlikku vastukaja tekitanud kohtuprotsessi, kus kohtu all on Aasiast pärit sisserändajad. Vaatamata kuritegude rängale iseloomule kajastab ajakirjandus neid üsna loiult, ilmutades seejuures nähtavasti samasugust poliitkorrektsust, nagu Kölnis 2016. aastal asetleidnud massiliste õigusrikkumiste puhul, analüüsib RIA Novosti kolumnist Vladimir Kornilov. 

Üks kohtuprotsessidest on Horb am Neckari väikelinnast (Baden-Württembergi liidumaa Lõuna-Saksamaal) pärit 57-aastase miljonäri Michael Riecheri mõrva. Möödunud sügisel võeti selles kuriteos kahtlustatuna vahi alla Süüriast sisse rännanud Mohammed Omran Albakr, keda Saksamaa ajakirjandus oli seni esile tõstnud kui "näidet edukast lõimumisest".

Juurdlus tuvastas, et 27-aastane süürlane, kellele Riecher oma kodus peavarju pakkus, murdis lahti ja varastas heategija seifist 250 000 eurot. Maja ja Ferrari ostmisest unistades kihutas Albakr juurdlusversiooni kohaselt teist (Palestiinast pärit) pagulast ärimeest paljaks röövima. Selle röövi käigus mees tapetigi.

Toimunu asjaolud vallandasid selle juhtumi vastu suure avaliku huvi, kuid hiljem, nagu Saksamaal sisserändajate protsesside puhul sageli juhtub, vajus huvi ära. Ja ehk polekski keegi sellele tähelepanu pööranud, kui äkki poleks päevakorrale kerkinud Iisraeli ajakirjanduse poolt üles keritud "juuditeema". 

Berliin loob uusaastapidustustel naiste turvatsooni >>

Kohtuistungil kinnitas üks tunnistajatest, et Albakr kallutas kaasosalist röövile põhjendusega, et tema saksa sponsor on juut. "Just juudid hävitasid minu riigi," olevat palestiinlane tunnistaja sõnul vastanud. 

Asi pole aga üldse selles, et Riecher ei olnud juut. Asjaolu, et üheks mõrvaga päädinud röövi motiiviks osutus antisemitism, tekitas kõikvõimalike juudi organisatsioonide ja Iisraeli ajakirjanduse tormilise vastukaja. See annab alust oletada, et sellele juurdlusele enam pidurit ei tõmmata.

Teine kohtprotsess on seotud 18-aastase tütarlapse grupilise vägistamisega Freiburgis (samuti Baden-Württembergi liidumaa), mis põhjustas läinud aasta sügisel poliitilisi meeleavaldusi. Ööl vastu 14. oktoobrit kostitati tütarlast diskoteegis joogiga, millesse oli tõenäoliselt lisatud narkootikumi, misjärel grupp mehi teda kahe ja poole tunni vältel vägistas.

Peamine kohtualune on Süüria kurd, keda on ka varem seksuaalkuritegudes süüdistatud. Kokku võeti vahi alla seitse süürlast ja üks Saksamaa kodanik. Asjas käib läbi ka Alžeeriast ja Iraagist pärit pagulasi.

Saksamaa politsei on selle aja peale teatanud ka sakslannade sarivägistamisest Düsseldorfis. Kinnipeetud vägistajad on pärit Türgist, Marokost, Liibanonist ja Palestiinast. 

Sellistel puhkudel hämmastab üldsust tihti see, et seksuaalkuritegudes süüdistatavad sisserändajaid on korduvalt vahi alla võetud, neile on kahtlustused esitatud ning mõnikord õigusrikkumiste eest isegi süüdi mõistetud, kuid Saksamaa õiguskaitse- ja kohtusüsteem on need mehed vabadusse jätnud.

See ei puuduta mitte üksnes Saksamaad, vaid ka mitmeid teisi leebe rändepoliitikaga Euroopa riike. Näiteks Hollandis hingasid neil päevil kõik kergendusega, kui pärast kolmenädalast tagaajamist tabati 23-aastase Horni linnas (Hollandi põhjaosas) elava naise julmas vägistamises kahtlustatav.

Peagi asendus kergendus aga šokiga. Ajaleht De Telegraaf teatas, et kinnipeetu, 29-aastane Mourad Tati oli juba 2014. aasta juulis süüdi mõistetud 16-aastase tütarlapse vägistamises.

Hoolimata ohvri õrnast east ning sellest, et süüalune oli segatud ka seadusevastasesse narkootikumiärisse ja osutas kinnipidamisel politseile vastupanu, mõisteti talle kõigest 27 kuud vangistust, misjärel ta vabanes ja jätkas harjumuspärast elu.

Sama teemat arutatakse elavalt teiseski sallivuse musteriigis Rootsis. Praegu on seal näiteks käimas kohtuprotsess 17-aastase (igatahes nii ta ise väidab) sisserändaja üle, kelle nime ei nimetata. Teda süüdistatakse "temast palju noorema" tüdruku vägistamises. Seejuures väitis süüdistatav kohtunikule: "Ma ei teadnud, et seda peetakse Rootsis kuriteoks, sest keegi ei olnud mulle seda öelnud."

Advokaadid paluvad talle tema noort iga ja häid hindeid koolis arvestades kergemat karistust. Kaitsja sõnul takistab vahi all viibimine teda õppimast.

Rootsi valitsus on investeerinud miljoneid kroone haridusliku veebilehe arendamisse, mis peaks õpetama sisserändajatele rootslannadega sugulist läbikäimise reegleid. Tõsi, hiljutine analüüs tuvastas, et enamik selle veebilehe külastusi tehakse Iraanist, Egiptusest, Saudi Araabiast, aga mitte Rootsist. Seega kulutatakse Rootsi maksumaksjate raha millele iganes, ainult mitte vägivalla ennetamisele omal maal.

Sisserändajate väljasaatmine läheb Euroopale väga kulukaks >>

Euroopa ajakirjandus aga on keskendunud põhiliselt Vladimir Putini sõnadele lääne multikultuursuse surma ja Merkeli "kardinaalse vea" ning kriitikale dalai-laama ja tema hoiatuse kajastamisele, et Euroopa võib muutuda "moslemiriigiks või afrikaniseeruda", kui tänased migratsioonitendentsid jätkuvad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga. 

Samal teemal

Soome ajakirjaniku arvamus: migrandid on oht rahvuslikule julgeolekule
Tagasi saata: Saksamaal ei õnnestu oma migrantidest vabaneda
Kehtestatakse ideaalset diktatuuri: repressioonid juba käivad
Meedia: politsei ei olnud Chemnitzi protestideks valmis
Tagid:
kohus, Lääne-Euroopa, kuritegevus, rändepoliitika, emigrant

Peamised teemad