05:20 24. Mai 2017
Tallinn+ 8°C
Kuula otse
Tankitõrjerakettide Javelin lahinglaskmised.

Mõtisklus "Javelin" rakettide mõjust maksumaksja vaimsele seisundile

© AFP 2017 / DOD
Elustiil
lühendatud link
250323171

Teated hirmkalliste tankitõrjerakettide "Javelin" ostmisest ja katsetamisest Eestis nihkuvad ebahuvitavate sõjaväeliste sündmuste rubriigist järkjärgult maksumaksja vaimset tervist ruineerivate kategooriasse.

TALLINN, 22. veebruar — Sputnik. Jaanuari lõpul toimusid Kaitseväe keskpolügoonil USA-st ostetud tankitõrjerakettide "Javelin" (ingl k. oda) lahinglaskmised. Ja võimalik, et see, võiks arvata, et mitte eriti tähelepanuväärne sündmus muutis riigi elanikkonna psühholoogilist seisundit. Uus oskussõna "javelin" võib juurduda ka eestimaalaste tavakõnepruuki.

Mitte eriti jõukal järjel ja üldiselt kokkuhoidlik eesti elanikkond püüab juba kaks kuud mõtestada ja leppida tõsiasjaga, et kohalikud kaitseväelased katsetasid kaht ameerika tankitõrjeraketti "Javelin", millest kummagi maksumus on umbes 100 000 eurot. Lihtsalt võeti kätte ja lasti vastu taevast. Kakssada tuhat eurot! Vähe sellest, et osteti kusagilt ei tea kust meeletute miljonite eest, vaid, et lasti, lihtsalt niisama, vastu taevast.

"No heakene küll, et osteti," mõtleb kulmu kipra vedades Eesti maksumaksja. Oleks siis lattu, valve alla pandud, et hoidku jumal, ära ei varastaks ega kriimustaks keegi kallist mänguasja. Las nad olekski seal siis seisnud ja kaitseväelased ja kogu rahvas oleks saanud uhkust tunda, et riigil on sellised riistapuud olemas ja et kui tõesti, tulebki hüpoteetilisel agressoril tahtmine tankidega tulla, tehtaks neile kiirelt ots peale.

Sellise agressori olemasolus, kui avaliku arvamuse uuringuid uskuda, elanikkonna enamus siiski kahtleb.

Kuid kohalikud asjatundjad on tusased, kutsuvad üles valvsusele ja kiikavad paljutähenduslikult muudkui Peipsi suunas. Ja veel suuremad asjatundjad kaugelt rikkalt maalt, kes, muide nende samade "Javelinidega" kauplevadki, räägivad, et lood on päris hullud. Kohe-kohe tuleb siia meeltesegaduses pahatahtlik agressor tankidel.
Mõtteis jõuab iga kavandatavat rahapaigutust põhjalikult kaaluma harjunud elanik ikka ja jälle tagasi Javelini paugutamisega vastu taevast läinud eurode juurde.

Mida kõike kasulikku oleks selle rahaga saanud ära teha.

Oleks võinud, näiteks, eluasemelaenu ära maksta ja uue autogi osta. Või, ütleme, mitu aastat ühe suvekuu kusagil soojal maal laia lehte mängida. Või sülitada hoopiski igava töö, halli vihmase ilma peale ja põrutada kuhugi… no kuhugi, kus on soe, kus kasvavad palmid, kus inimesed on naerunägudega ja kus mingid poolearulised ei hirmuta ajalehtedes ja telekas päevast päeva peagi algava sõjaga.

Ja see Eesti maksumaksja haiglane nõutus muutub järkjärgult psühholoogide ja isegi psühhiaatrite tegevusvaldkonda kuuluvaks. On täheldatud, et mõned eriti mõjukad eesti inimesed on uut sõna "Javelin" hakanud kasutama raha mõõdupuu tähenduses.

"Mu pangalaenu jääk on veel poolteist Javelini," mõtleb eestimaalane öövaikuses oma voodil süngelt küljelt küljele väherdes. "Oh, oleks mul veel mõnigi Javelin varuks, saaks rohkem toorainet sisse osta," unistab ärimees sekretäri puusa silitades. "No oled ikka kooner, küsisin palgatõusu aga sul on mõnda protsenti Javlinist kahju anda," mõtleb silitatav sekretär innustavalt naeratades. "Maksulaekumised on jooksval kuul kuusteist ja veerand javel-tuhat eurot," kipub ametnik koosolekul puterdama.

"Kümneid, kümneid tulipunaseid roosiõisi…," laulavad varsti kõrtsilaulikud restoranides vaesest kunstnikust härdameelsete kundede nuuksumise peale.

Kõik see võib küll paista liialdusena, mis heidab varju riigi elanikkonna tervikuna heale vaimsele tervisele. Rahva mõte keerleb peamiselt selle ümber, kuidas järgmise palgapäevani välja venitada. Samas tõrvab see ka valitsuse lähenemist riigieelarve vahendite kulutamisele. Kuid antud olukorras vait olla tähendaks valitsuse innustamist kulutada edaspidigi niigi mitte eriti mahuka eelarve vahendeid üha uutele sõjalistele mängukannidele.

 

Peamised teemad