00:26 17. Detsember 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Mihhail oma juhtkoeraga.

Karvased abilised: erilised koerad erilistele inimestele

© Sputnik / Вадим Анцупов
Elustiil
lühendatud link
9260

Mihhail töötab masöörina pealinnas Kalamaja asumis. Kodunt tööle jõudmiseks peab ta igal hommikul jalakäijana ületama mitu tiheda liiklusega tänavat.

TALLINN, 18. mai — Sputnik. See, millele tavaline inimene mõtlemagi ei pea, tähendab Mihhaili jaoks tõelist katsumust — ta on nii tugeva nägemispuudega, et teed jalge ees õieti ei näe. Kodus aitab tal orienteeruda tema truu sõber ja abiline, liivakarva labrador hüüdnimega Tsatsa.

Tsatsa on erikoolituse läbinud juhtkoer. Selliseid erilisi loomi on Eestis ainult mõnikümmend, nende poolt osutatav abi aga hindamatu väärtusega. Tsatsa jälgib ülekäigurajale lähenevaid autosid, juhatab peremehe kanalisatsioonikaevu luukidest mööda ja oskab ülekäigurajal targalt käituda. Mihhail usaldab oma koera jäägitult — päästis ta ju kord juba tema elu.

„Läksime mööda teed, kui järsku jäi Tsatsa seisma ja nügis mind ninaga — selgus, et mu jalge ees haigutas poole meetri sügavune auk. Ehkki mulle näis, nagu oleks mu ees täiesti sile teepind," meenutab ta.

Mihhailil oli koeri varemgi, kuid juhtkoera sai ta esmakordselt. Nende sõprus algas kolm aastat tagasi, kui Mihhail pöördus palvega abikoerte ettevalmistusega tegeleva MTÜ Abikoerte Keskuse poole. Tsatsa tuli otsemaid Mihhaili juurde. Sellest ajast peale muutus ta elu kardinaalselt. Ta tunnistab, et ilma selle labradorita ei kujuta ta oma igapäevast eluolu enam ette.

Kõik nagu inimestelgi

Mihhaili lugu on üks paljudest nende erivajadustega inimeste lugudest, kes on pöördunud abipalvega MTÜ Abikoerte Keskuse poole. See asutus loodi vaid viis aastat tagasi. Nagu jutustas Sputnikule üks selle juhte Natalja Stankevitš-Melnikova, sai kõik alguse viiest juhtkoerast. Seejärel liitus sabaliste seltskonnaga ka Eesti esimene liikumispuudega inimeste abikoer Pepe. Ühtekokku on nende aastate jooksul Abikoerte Keskuses välja õpetatud üle kümne abikoera, kes nüüd usinasti oma peremeeste heaks tööd teevad.

Juhtkoera amet on ilmselt kõige põlisem ja tuntum „koeraamet". Kuid abikoerte ring ei piirdu üksnes juhtkoertega. Nende seas on liikumispuudega inimesi abistavad koerad, teraapiakoerad, teatud haiguste puhul inimese haigushoogu ennetavalt tajuvad koerad ja mitmete muude „ametinimedega" abikoerad. Ja keegi ei keela ka omandada ühtaegu kaht „elukutset" — eks ka koerte „töölevärbamisel" väärtustatakse kutseoskuste mitmekesisust. Nii on Natalja käes praegu väljaõpetamisel koer, kellest peagi saab abikoer diabeeti põdevale inimesele. Koos juhtkoera rolliga õpib see koer läheneva tervisehäire eest ette hoiatama ja teab, kuidas mida teha siis, kui inimesel hakkab halb.

Natalja sõnul püsivad abikoertena kasutatavate neljajalgsete seas endiselt liidrikohal retriiveri tõugu koerad. Sellesse gruppi kuuluvad ka labradorid, keda võib abikoera rollis kõige sagedamini kohata. Kuid viimastel aastatel on hakatud selleks kasutama teisigi tõuge — saksa lambakoeri, puudleid ja kääbusšnautserrid. Viimastest saavad näiteks suurepärased teraapiakoerad.

Raske õppustel

Tulevased juht-, abi- ja teraapiakoerad valitakse välja juba kutsikatena, Nataljal on oma kennel. Sobivad koeratited peavad suutma pärast mängu kiiresti rahuneda, leidma inimesega kergesti kontakti ega või tööülesannete suhtes loiud olla.

„Mõni koer võib sul kasvõi päevad läbi käsi limpsida, kuid sinu heaks midagi teha ei taha," nendib Natalja.

Pesakonnast välja valitud kutsikad antakse aastaks-poolteiseks vabatahtlike peredesse, niinimetatud sotsialiseerimiseks. Kuna Natalja koertekasvandus asub linnast 40 kilometri kaugusel, ei ole seal võimalust harjutada looma ühistranspordiga, rahvasummaga, treppidega, lükandustega ja muude linnaelu atribuutidega. Abikoerte, eriti juhtkoerte jaoks on väga tähtis harjuda linnakeskkonnaga, võib ju looma ettearvamatu reaktsioon mõnele välisele ärritajale maksta peremehele elu.

Собака-поводырь.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Juhtkoera treener Natalja Stankevitš-Melnikova.

Reeglina siis, kui koer saab aastaseks, algab tema väljaõpetamine vastavalt valitud erialale. Sel etapil õpetatakse näiteks pimeda juhtkoer üles leidma ühistranspordivahendi ust, lähimat istepinki ja teisi koera auväärses ametis vajalikke tarkusi. Muide, õpetamine toimub korraga kahes, vahel ka kolmes keeles üheaegselt. Sest esialgu ei ole teada, millise konkreetse inimese juurde koer abikoeraks satub. Seega on koerad väljaõppe lõpuks mitte üksnes oma ala professionaalid, vaid ka omal kombel polüglotid. On, millest paljudel kahejalgsetel õppust võtta.

Sõber kingituseks

Peremehed leitakse koertele hõlpsasti: reeglina helistavad inimesed iseAbikoerte Keskusesse ja paluvad abi, ja seda osutatakse neile täiesti tasuta. Tõsi, järjekorda ukse taga ometi ei ole, tunnistab Natalja. Põhjuseid on kaks: esiteks mängib oma rolli abivajavate inimeste vähene teadlikkus selle võimaluse olemasolust.

Собака-поводырь.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mihhail ja tema truu sõber ja abiline, liivakarva labrador hüüdnimega Tsatsa.


Teiseks aga see, et paljud ei ole lihtsalt valmis endale sellist vastutust võtma. Tundub ju koera eest hoolitsemine isegi paljudele täies tervises inimestele ülejõu käiva ülesandena, rääkimata siis puudega inimesest. Kuid kõik need raskused kahvatuvad Natalja sõnul kõige selle ees, mida ustav sõber teie ellu võib tuua.

„Inimesed lihtsalt ei tea, kui võratuks muutub elu koos koeraga," on ta veendunud.

Loom antakse kasutajale lepingu alusel. See on tähtajatu, kuid koera väärkohtlemise korral on keskusel õigus koer tagasi võtta. Seda ei ole õnneks seni veel juhtunud. Kuid koeri tuuakse nende kasvatajatele tagasi muudel põhjustel — näiteks peremehe ärasõidu või pikaaegse haiguse tõttu. Oma ruume sellisteks puhkudeks Abikoerte Keskusel seni ei ole, seetõttu võtavad keskuse töötajad tagastatud looma oma korterisse või viiakse ta koertekasvandusse. Kuid ükski neist lahendustest ei ole tegelikult hea: korteris on koerae kitsas, omaette aedikus aga võvad abikoerad oma professionaalsed oskused ära unustada.

Abikoerte Keskus plaanib veel sel aastal pöörduda linnavalitsuse poole palvega eraldada nende jaoks oma ruumid. Tallinna linnavalitsus juba maksab kinni suure osa kulutustest koeratoidule. Riigilt ei saa keskus midagi. Vaatamata korduvatele pöördumistele sotsiaalministeeriumi poole palvega paigutada abikoerte koolitamise ja ülalpidamise kulud riigieelarvesse, on need palved seni jäänud edutuks.

Olukord muutub paremaks

Praegu tegutseb Abikoerte Keskus peaaegu tervenisti annetuste ja projektide najal, õnneks on Eestis fonde, mis eraldavad raha sotsiaalsete vajaduste katteks. Neist vahendeist küll alati ei piisa, ja tihtilugu tuleb keskuse juhtidel omal jõul hakkama saada.

Riikliku toetuse puudumine Nataljat ei üllata, samalaadne olukord ei ilmne tema sõnul sugugi ainult Eestis. Kahjuks ei ole ühiskond seni veel teadvustanud abikoerte olulist rolli erivajadustega inimeste elus. Kuid kunagi jagus ka liikumispuudega inimestele vajalikule taristule kohta vaid riigiasutustes, tänaseks aga võib kaldteid näha peaaegu iga välisukse ees. Võimalik, et ka abikoerad muutuvad peagi millekski endastmõistetavaks ja hakkavad saama nii toetust kui tunnustust riigi poolt.

Seda enam, et positiivseid suundumusi siiski on. Näiteks möödunud aastal jõustunud uues ühistranspordi seaduses muudeti eeskirjades lõpuks ometi loomadega reisimist puudutavat sõnastust. Nüüd võivad ilma salongis ilma suukorvita viibida mitte ainult pimedate juhtkoerad, vaid kõik abikoerad.

Собака-поводырь.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Juhtkoer.

Natalja märgib, et inimeste teadlikkus ja arusaamine on viimaste aastatega samuti märgatavalt kasvanud. Kui varem seisid erivajadustega inimesed sageli silmitsi oma lemmiklooma diskrimineerimisega, siis nüüd juhtub seda äärmiselt harva. Näiteks anti ühele Abikoerte Keskuses väljakoolitatud koerale spaa juhtkonna poolt luba oma peremeest koguni basseinini saata.

Praegu on kuuest koerast, keda Abikoerte Keskuses praegu tööks ette valmistatakse, kolm kutsikat perredes sotsialiseerimisel, nende kolm vanemat suguvenda aga saavad juba erikoolitust. See aga tähendab, et peagi saavad veel kuus erivajadustega inimest endale ustava sõbra ja asendamatu abilise. Sest nagu ütles ühe tuntud multifilmi tegelane, „kas on võimalik elada terve elu lihtsalt niisama, ilma koerata?"

 

 

Peamised teemad

  • Illustreeriv foto

    Infotehnoloogia ekspert ja portaali geenius.ee peatoimetaja Hendrik Roonemaa soovitab kõigil Eesti inimestel oma internetiparoolid kiiremas korras välja vahetada, sest reedel avalikustatud leke on arvatust märksa suurem.

    37
  • Vene dessant siseneb Krimmi, Illustreeriv foto

    2. detsembril 2017. aastal kuulutas õhudessantvägede ülem Andrei Serdjukov välja eraldi õhuvägede dessantpataljoni moodustamise Krimmis.

    44
  • Inna Zlidnis

    Eesti jalgpallikoondise ja Ungari jalgpalliklubi Ferencváros mängija Inna Zlidnis rääkis portaalile Sputnik Eesti naiste jalgpallist, Ungari köögi mõjust figuurile ja sellest, kas Budapesti linna tasub külastada.

    88