07:19 22. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Tänavatoit

Kapitalistlik tupik: Teadlased on öelnud, kuhu lääs on veeremas

© Sputnik / Владимир Барсегян
Elustiil
lühendatud link
9350

Euroopas kogub populaarsust toiduainete jagamise (food sharing) kontseptsioon. On tekkinud toiduainete ülejääk — andke see tasuta ära suvalisele soovijale.

TALLINN, 17. november — Sputnik. Roheline liikumine, mis tekkis läänes protestina tööstuse kiire arengutempo vastu, hõlmab nüüdsel ajal hulgaliselt mitmesuguseid kontseptsioone ja tegevusi: toiduainete ülejäägi laialijagamine, aeglane eluviis, loobumine suurtest tuludest, ühiskondlikud juurviljaaiad ja külmikud… Teadlased leiavad, et niisugused väikesed ettevõtmised aitavad võidelda globaalse kliimasoojenemisega, edastab RIA Novosti.

Sa ei jõua? See on normaalne

1986. aastal toimusid Roomas meeleavaldused restorani McDonald´s neljasajasse paika rajamise vastu. Kiirtoidule (fastfood) vastukaaluks asutasid kodanikuaktivistid liikumise slowfood (aeglane toit). Nüüd on sellel liikumisel ligikaudu sada tuhat järgijat 150 riigis. Euroopas toetab neid Euroopa Komisjon.

Käivitus üleeuroopaline laste ülekaalu uuriv teadusprojekt>>

Aja jooksul on see idee muutunud kontseptsiooniks slow living — kiirustamiseta elu. Tavade järgimine, looduslik päevarütm, süvenemine, selle kontseptsiooni veendunud pooldajad aitavad võidelda ülemaailmsete majanduskriiside ja halvenevate keskkonnatingimustega.

Austria teadur Marta Botta usub, et niisugusel kujul kehastuvad hoiakud kapitalismi vastu, mis mässib inimesi lõputusse tarbimisse, äritsemisse ja argisesse rabelemisse. Paljusid hirmutab teaduse kiireloomuline areng, millel piire ei paista, linnade igavene sebimine, sõltuvus fossiilkütustest. Inimesed ihkavad mingisugust vastuvoolu stressile, globaliseerumisele, massikultuurile.

"Slow living ei ole monoliitne subkultuur, nagu seda on näiteks punkarlus. See on pigem keskkonnahoidlik elustiil. See on suunatud mõtestatumale suhtumisele kõigesse, eeskätt tarbimisse. Näiteks olmeprügi vähendamisele, ümbertöödeldud materjalidest rõivaste kasutamisele," kommenteerib RIA Novostile sotsioloog, riikliku uurimisülikooli Kõrgem Majanduskool teadur ning veebisõprade ja avalikkuse klubi koordinaator Polina Kolozaridi.

Iga neljas 1. klassi laps on ülekaalus või rasvunud>>

Kusjuures slow elustiil on rakendatav paljude tegevusalade, sealhulgas ka teaduse puhul.

"Võidujooks, mis ülemaailmses akadeemilises keskkonnas aset leiab, et ole tegelikult kuigi produktiivne. Teadlased neelavad päevade kaupa raamatuid, loevad artikleid pealiskaudselt, kirjutavad ise artikli järel. See ei tule vaimuelule kasuks. Kiirustamiseta teaduse slow science pooldajad leiavad, et töötada tuleb tasapisi," jätkab sotsioloog.

Ja toob veel ühe näite — slow parenting ehk aeglane lastekasvatus.

"Suurlinnades pannakse lapsi vaat et iga poole aasta tagant arendavatesse huviringidesse

— inglise keelt õppima, ujuma, joonistama. Aeglase kasvatuse pooldajad ütlevad: kuulakem last, ärge kiirustage. See on reaktsioon elutempo kiirenemisele, mida ühiskond peamiselt hiigellinnades praegu läbi elab," ütleb teadlane.

Kampaania kutsub suhkrutarbimist vähendama>>

Samas reas on ka loobumine nutiseadmete ja kõrgtehnoloogia agarast kasutamisest.

"Reklaam soovitab neid pidevalt uuendada, kogu oma elu tehnoloogiale rajada. Slow living kutsub üles vastupidiseks. Mitte osta järjekordset iPhone´i isegi siis, kui selleks raha on, vähendada nutiseadmete hulka, kasutada neid harvemini. Näiteks pärast kella üheksat õhtul enam mitte e-posti kontrollida. Veelgi äärmuslikumalt — soetada nutitelefoni asemel nuputelefon," selgitab Polina Kolozaridi.

Õhtusöök anna naabrile

Euroopas kogub populaarsust toiduainete jagamise (food sharing) kontseptsioon. On tekkinud toiduainete ülejääk — andke see tasuta ära suvalisele soovijale. Mõistagi toimivad teatud reeglid: toit ei tohi olla aegunud ega pakend katkine.

Saksamaal käsitletakse toidujagamist osana säästliku linna strateegiast, mis vähendab toidujäätmeid. Riigi aktiivsel toetusel luuakse vastavat taristut, toiduainete hoiu- ja vahetusteenuseid. Hiljutiseks innovatsiooniks on avalikud külmikud. Riigis on neid juba 350, nendega tegeleb 25 000 väljakoolitatud vabatahtlikku.

Ühised einestamised (commensality) — toidujagamise uusim vorm, mis sündis Londonis — võimaldab vältida sotsiaalset isoleeritust ja vähendab kasinate sissetulekutega inimeste ohtu kvaliteetsetest toiduainetest ilma jääda.

See on nagu meenutus minevikust, mil kogu pere kogunes õhtusöögiks ühise laua taha. Ilmselgelt on ühiskonnas olemas nõudlus antud traditsiooni taaselustamise järele.

Sharecity andmebaasis on umbes neli tuhat toidujagamisalgatust 44 riigi sajas linnas. Moskvas on 13 kohta, kus saab ülearuseid toiduaineid tasuta või vahetuskaubana kokku korjata või siis, teise võimalusena, pidada ühist söömaaega tundmatute inimeste seltsis.

Maamullale ja traditsioonidele lähemale

1960. aastatel püüdsid arenenud riikide noored kodanikud massiliselt tsivilisatsioonist eemalduda, ühinesid ja asutasid kommuune. Ja see suundumus on tagasi tulnud. Need, kes püüdlevad loodusega kooskõla poole ja suhtuvad hoidlikult ümbritsevasse keskkonda, kolivad ökoasulatesse.

Findhorni küla Šotimaal on rajatud 1962. aastal. Praegu on see isemajandav kommuun, kus tegutseb 32 äriettevõtet, mis pakuvad teenuseid puhkajatele, päikesepaneele, õiteessentse, raamatuid.

Euroopa ülekaalulised lapsed on valitsuste süü>>

Kõige tuntumaks ökoasulaks on Auroville´i linn India kaguosas. Siin elab üle kahe tuhande inimese 49 rahvusest. Siia tullakse mitte ainult puutumata looduse ja võrratu arhitektuuri pärast, vaid ka vaimsete praktikate nimel.

Paar aastakümmet tagasi asutasid mõned poliitikud Rootsis kiirustamiseta elu põhimõtteil toimiva ökoküla Toarp. Majad on seal ehitatud kohalikest puuliikudest, soojust aitavad säästa topeltaknad ja paksendatud seinad, vesi tuleb omast kaevust. Asukad tunnevad vähem stressi ja elavad mõtestatumat, käsitsitööd tulvil elu.

Veel üheks näiteks on Masdari linn Araabia Ühendemiraatides. See rajati 2007. aastal, pidades silmas teadusuuringute tulemusi säästliku arengu valdkonnas. Projekteeritud on tuhat hoonet keskkonnasõbralikest materjalidest, elektrienergia saadakse taastuvatest allikatest, fossiilkütustel töötavate sõidukitele on sissesõit keelatud, elektriautode jaoks rajatakse maa-alused tunnelid. Kui see linn valmis ehitatakse (praegu on seal üksnes ülikooli hoone), saab sellest maailma suurim ökolinn.

Väikeste sammude teooria

Sööge vähem liha ja te aitate vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid atmosfääri, kordavad teadlased. Tarbimisharjumuste muutmine on oluline element võitluses ülemaailmse kliimasoojenemisega. Sellest räägitakse rahvusvahelise kliimamuutuste komisjoni eriaruandes, mis on pühendatud stsenaariumide väljatöötamisele juhuks, kui temperatuur meie planeedil tõuseb sajandi lõpuks 1,5 kraadi võrra.

Näiteks on võimalik oluliselt energiat säästa, kui läbida lühikesi vahemaid autot kasutamata, jalgsi kõndides või jalgrattaga; vähem lennukitega lennata; alandada köetavate ruumide õhusoojust; kuivatada pesu nööril, mitte pesukuivatis; vähendada toidujäätmeid.

Tagid:
toiduainete jagamine, kiirtoit, Euroopa

Peamised teemad