10:58 26. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1187
  • RUB72.1352
Keskkonnaamet koristas reformimata riigimaalt tänavu üle 150 tonni jäätmeid

Keskkonnaamet koristas riigimaalt tänavu üle 150 tonni jäätmeid

© Sputnik / Лаура Коробкова
Elustiil
lühendatud link
15 0 0

Suurim koristatud objekt asus Harjumaal Harku vallas Kumna külas, kust viidi ära üle 100 tonni jäätmeid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Peamiselt leidus objektidel ehitus- ja lammutusjäätmeid ning segaolmejäätmeid, aga ka vanarehve, põllumajanduskemikaalide jäätmeid ning saastunud pinnast. Suurim koristatud objekt asus Harjumaal Harku vallas Kumna külas, kust viidi ära üle 100 tonni jäätmeid.

Teeme Ära Maailmakoristus>>

Koristustöid teostati sel aastal Harju, Ida-Viru, Jõgeva ja Võru maakonnas, kokku seitsmel erineval objektil. Kõigi objektide koristamiseks kulus tänavu kokku üle 37 000 euro.

Kahe ohtlike jäätmetega saastunud objekti koristamist rahastas 22 300 euroga SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle toetuse abil koristati Rae valda Aaviku külla loodusesse jäetud õlivaadid ning Kohtla-Järvel eemaldati naftasaadustega saastunud pinnas.

"Selleks, et prügi kõrvalistesse paikadesse ei jõuaks, tuleb luua soodsad võimalused jäätmete äraandmiseks ning nendest võimalustest ka inimesi teavitada," rääkis Keskkonnaameti jäätmebüroo jäätme peaspetsialist Annika Pertman.

Remonditööde käigus tekkivad jäätmed tuleb viia lähimasse jäätmejaama või tellida nende äravedu jäätmeveo teenust osutavalt ettevõttelt. Lähimate jäätmejaamade kohta saab infot kohalikust omavalitsusest või kaardirakendusest kuhuviia.ee. Kui tellida jäätmevedu, tuleb veenduda veoteenuse osutaja jäätmeloa või registreerimistõendi olemasolus. Loa või tõendi olemasolu saab kontrollida Keskkonnaameti keskkonnateenuste portaalis.

"Teeme ära!" talgupäevast võttis osa üle 50 000 inimese>>

Teeme ära!
© Sputnik / Вадим Анцупов

Prügihunniku leidmisel tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes püüab saastaja kindlaks teha. Eraisikust prügistajat saab vastavalt jäätmeseadusele karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, on Keskkonnaamet kohustatud koristama jäätmed reformimata riigimaalt.

Viimase kuue aasta jooksul on reformimata riigimaadelt jäätmete koristamisele kulunud kokku ligikaudu 220 000 eurot. Koristamistöödega tuleb jätkata ka järgmisel aastal.

Tagid:
Keskkonnaamet, Eesti, prügi

Peamised teemad