05:14 24. Mai 2017
Tallinn+ 8°C
Kuula otse
Nafta toodang.

Ootame bensiinihinna tõusu

© REUTERS / Sergei Karpukhin
Uudised
lühendatud link
5110

Analüütikud prognoosivad naftahindade tõusu umbes 40 dollari tasemele barrelist. Selline on naftat eksportivate riikide "kokkulepe", millega eile liitus veel ka Iraan.

TALLINN, 19. veebruar — Sputnik. Naftahinnad hakkasid ebakindlalt tõusma juba enne Teherani kohtumist, kus OPEC'i riigid veensid Iraani toetama tootmismahu kasvu külmutamist ja sellega tõstma musta kulla hinda. Kohtumine ise, nagu ähmaselt teatati, toimus "negatiivses" õhkkonnas ega lõppenud, nagu tavaks, ühisavalduse ega pressikonverentsiga. Kuid Iraani naftaminister olevat teatanud, et tema riik toetab mistahes meetmeid, et taastada varasemad naftahinnad.

Maailma naftahinnad jätkasid 18. veebruaril kerget tõusu, mis algas sel nädalal Venemaa ja OPEC'i otsuse mõjul tootmismahtude külmutamise kohta. Kõik ootasid, kuidas sellele reageerib Iraan, kes praegu müüb umbes miljon barrelit naftat päevas ja kellel alles hiljuti, pärast pikki aastaid kestnud majandussanktsioone, lubati naftaturule naasta. Paljud eksperdid olid veendunud, et Teheran selle leppega ei nõustu ja teatati, muuhulgas viitega Iraani naftaministeeriumi esindajale, et riigil "ei ole lähiajal kavas naftatootmise kasvu piirata".

Pärast Teherani kohtumist ei teinud keegi selgeid ühemõttelisi avaldusi. Siiski teatas agentuur RIA Novosti viitega Teherani kohtumisele lähedalseisvale allikale, et Iraan nõustus naftatoodangu külmutamisega. Põhjamere Brent nafta aprillikuu naftaoptsioonide hinnad tõusid kohe 1,39% võrra, kuni 34,98 dollarini barrelist. Meile, bensiini või diislikütuse tavatarbijatele annab see autopaagi tankimisel bensiinitanklates tunda umbes kahe nädala pärast.

Naftaeksportijate vandenõu

Nagu teatas juba varem uudisteportaal Sputnik, leppisid suurimad naftatootjad, Venemaa ja Saudi Araabia, samuti Katar ja Venetsueela kokku nafta tootmismahu säilitamise 2016. aasta jaanuarikuu tasemel, kui teised naftatootjad selle algatusega ühinevad. Otsust kasvu "pidurada" toetasid samuti Ecuador, Alžeeria, Nigeeria ja Omaan. Agentuur Bloomberg teatas, et ühinema on nõus veel ka Kuveit. Ühinenud Araabia Emiraatide energeetikaminister Suhail Al Mazrouei teatas ka emiraatide valmisolekust koostööks teiste naftat tootvate riikidega, kes on huvitatud naftaturu stabiliseerimisest.

"Me oleme meelestatud optimistlikult," lisas minister.

Nüüd, kus algatust toetas ka Iraan, kes oli seni kõigile kauplemises osalenutele suurimaks mõistatuseks, hakkavad naftahinnad paratamatult kiiremini tõusma. Oma mõju avaldavad sellele ka Ameerika naftainstituudi uudised, mis avaldati juba varasema kauplemise ajal: nende andmetel vähenesid möödunud nädalal oluliselt USA naftavarud.

Euroopa Poliitika Keskus (The European Policy Centre (EPC)) analüütik Marco Gilli konstateerib, et Venemaa jõupingutused dialoogi alustamiseks Pärsia lahe riikidega osutusid edukateks. Samaaegselt võib muutuda ka OPEC'i kuuluvate ja mittekuuluvate naftatootjate riikide omavahelise suhtlemise mudel.

"Saudi Araabia kinnitas oma varasemat seisukohta, et meetmeid tootmismahtude vähendamiseks ei tasu rakendada ilma OPEC'isse mittekuuluvate suurte naftatootjateta," ütles Gilli.Ta märkis, et saavutatud kokkuleppe eduka realiseerimise korral võib see saada esimeseks sammuks naftaturu osalejate tegevuse koordineerimise protsessis, kuid lisas, et sellele vaatamata saab väljakuulutatud kokkulepete ellurakendamine olema keeruline.

Hinnad sõltuvad edasimüüjatest

Eksperdid ootavad naftahindade vahepealset stabiliseerumist umbes 40 dollari tasemel barrelist. Huvitav on võrrelda neid numbreid möödunud aastate andmetega ja hinnata nende riikide muret, kes elatuvadki peamiselt vaid naftamüügist. 2015. aastal moodustas OPEC'i naftakorvi keskmine hind 49,49 dollarit, 2014. aastal 96,29 dollarit ja 2013. aastal 105,87 dollarit barrelist.

"Vadenõulaste" riikide grupp, sealhulgas Venemaa, kavatseb jälgida naftatoodangu mahtusid ja hinnapakkumisi naftaturul nelja kuu jooksul. Sellest teatas Venetsueela naftaminister Eulogio Antonio Del Pino.

"Riigid hakkavad hindama turgu ja otsused vastu võtma ühiselt," räägitakse ministri elektronposti kaudu levitatavas avalduses, mida tsiteerib agentuur Bloomberg.

Praegu "sõltuvad hinnad edasimüüjatest," väidab Del Pino. Ta selgitas, et kokkuleppe eesmärgiks on naftaturu stabiliseerimine ja varude konserveerimine tulevaste põlvede jaoks.

Mõned analüütikud leiavad (teised aga selliga ei nõustu ja kolmandad ei tea üldse, mida oodata), et pelk tootmismahtude külmutamine praegusel kõrgel tasemel olukorras, kus pakkumine ületab oluliselt nõudmist, nagunii turu kiiret stabiliseerimist ei võimalda. Isegi pärast kõikide huvitatud osapoolte ühinemist naftaeksportijate "vandenõuga" tuleb sel aastal naftaturule ikkagi 300 miljonit barrelit "liigset" naftat, arvestamata seejuures juba olemasolevaid naftavarusid (aga seda on ainuüksi arenenud riikides üle 3 miljardi barreli). Maailma energeetikaagentuuri andmetel hakkavad nafta tootmismahu külmutamise korral jaanuari tasemel nõudmine ja pakkumine turul lähenema alles aasta lõpul.

Eestlaste ilmumine Teheranis

Huvitav, mis tõi Teherani just OPEC'i riikide ja Iraani läbirääkimiste toimumise päeval, mil Teheranile olid pööratud praktiliselt kogu maailma närvilised pilgud, Eesti välisministeeriumi tagasihoidliku delegatsiooni eesotsas poliitikadirektor Paul Teesaluga. Nagu teatatakse ministeeriumi pressiteates, toimusid Teheranis teisipäeval ja kolmapäeval Eesti ja Iraani poliitilised konsultatsioonid, kus käsitleti Eesti ja Iraani ning Euroopa Liidu ja Iraani suhteid (ilmselt oleks õigem rääkida nende täielikust puudumisest), samuti olukorda Lähis-Idas.

Eesti tunnustas Iraani tuumakokkuleppe tegevuskava senise täitmise eest, mis võimaldas Iraanil vabaneda USA, EL ja ÜRO Julgeolekunõukogu poolt temale kehtestatud majandussanktsioonidest.

"Eesti ettevõtjad on huvitatud Iraani turust ja kontaktidest Iraani ettevõtjatega," märkis Teesalu.

Ta avaldas lootust, et tulevikus saavad ärimeeste delegatsioonid sõlmida praktilisi äritehinguid.

Lisaks arutleti konsultatsioonidel piirkondlikke teemasid. Eesti delegatsioon kutsus Iraani üles mõjutama osapooli Süürias, et peatada vaenutegevus ning sillutada teed edasisele läbirääkimisprotsessile. Lisaks oli kõne all kriis Jeemenis, Daeshi-vastane võitlus ning Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduv.

Peamised teemad