11:53 21. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Sputnik.

Agentuuri Sputnik võrguleht Türgis on blokeeritud

© Sputnik /
Uudised
lühendatud link
1801

Uudisteagentuuri võrgulehele minnes ilmub ekraanile kiri administratiivsete meetmete kohaldamisest võimude poolt. Türgi side- ja kommunikatsioonivalitsus ei saa praegu võrgulehe blokeerimist kommenteerida.

TALLINN, 15. aprill — Sputnik. Agentuuri Sputnik võrguleht Türgis blokeeriti neljapäeva õhtul. Võrgulehele minnes ilmub ekraanile kiri administratiivsete meetmete rakendamisest võimude poolt, teatas RIA Novosti.

"Tehnilise kontrolli ja õigusliku hinnangu tulemusena ja vastavalt seadusele 5651 ning Side- ja kommunikatsioonivalitsuse 14.04.2016 otsusele nr 490.05.01.2016.-56092 rakendatakse antud võrgulehe suhtes administratiivseid meetmeid," teatab võrgulehele minnes sinna ilmuv kiri.

Seejuures on Türgi Konstitutsioonikohus varem tunnistanud mistahes võrgulehekülgede blokeerimise antud ametkonna poolt ilma kohtuotsuseta õigusvastaseks.

Скриншот страницы заблокированного в Турции сайта Sputnik.
скриншот странийы сайта
Agentuuri Sputnik võrguleht Türgis blokeeriti neljapäeva õhtul.

Sputnik Türgi peatoimetaja Tural Kerimovi sõnul hakkasid teated probleemidest võrgulehele juurdepääsuga külastajatelt laekuma kella 19:50 paiku (kellaaeg vastab Ida-Euroopa ajale).

"Mingeid sellekohaseid eelteateid, hoiatusi ega muud teavet agentuur Türgi pädevatelt võimuorganitelt ei saanud. Mingeid sellekohaseid teateid ei laekunud ka pärast blokeerimist," ütles Kerimov.

Venemaa agentuuri Sputnik võrgulehekülje blokeerimine on ajutine meede, lõpliku otsuse selles asjas teeb kohus, teatas Türgi Side- ja telekommunikatsioonivalitsuse (TIB) esindaja.

"Me otsustasime võrgulehe blokeerida, asi on saadetud edasi kohtusse. See protseduur on sätestatud seaduses, mille järgi võrguleht, kus on mingi seadusega vastuolus olev teave, esmalt suletakse ja seejärel saadetakse asi kohtusse. Kohus teeb lõpliku otsuse, võrguleht kas avatakse uuesti või ta jääbki suletuks," ütles agentuuri vestluskaaslane.

Ta ei nimetanud sellise otsuse konkreetset põhjust.

Agentuuri Sputnik peatoimetaja Margarita Simonjan peab Türgi võimude otsust agentuuri võrguleht blokeerida tsensuuri ilminguks, mis annab tunnistust sõnavabaduse puudumisest selles riigis.

"Türgi võimude otsus piirata juurdepääs meie Sputnikule on järjekordne räige tsensuuri ilming riigis, kus sõnavabaduse küsimust ei ole enam mõtet püstitada. Seda lihtsalt pole. Otsus on eriti absurdne arvestades seda, et vaid mõni päeva eest sai Sputnik Türgi ajakirjanike liidu auhinna," teatas Simonjan.

Venemaa ajakirjanike liidu esimees Vsevolod Bogdanov oletab, et agentuuri Sputnik võrgulehe blokeerimise intsident Türgis ei saa olema viimane, kuid loodab, et sealsed võimud võtavad kuulda Türgi avalikkust, mille suurem osa, tema arvates, tahaks rahu ja häid suhteid Venemaaga.

"Ma arvan, et Türgi ühiskond tervikuna suhtub muidugi asjasse erinevalt, kuid enamus tahaks siiski rahu ja häid suhteid (Venemaaga). Näiteks mina olen väga rahul ja tänulik meie presidendile, et ta rääkis eile "otseliinis" sõbralikest suhetest Türgi rahvaga, Türgi ühiskonnaga, sellest, kui tähtis see on, et see säiliks, sest valitsus muutub nagunii sõltuvalt ühiskondlikust teadvusest ja sellest, kuidas inimesed seda teadvustavad," ütles Bogdanov.

"Ja küllap see, et ajakirjanikud said kannatada, sest neil on võimudega erinevad vaated poliitikale, pole tulevikule mõeldes viimane selline juhtum. Soovin Türgi kolleegidele, pidage vastu!" lisas Venemaa ajakirjanike liidu esimees.

Türgi võimud ei ole agentuuri Sputnik võrgulehe blokeerimist seni mitte kuidagi kommenteerinud. "Kuna on juba hilja ja vastutavaid ametiisikuid ei ole enam kohal, ei saa me antud juhul kommentaare anda, helistage homme," ütles Türgi Side- ja kommunikatsioonivalitsuse (TIB) kaastöötaja agentuurile RIA Novosti telefoni teel.

Türgi seadus 5651 on seadus "Internetilevi reguleerimise ja selles valdkonnas toime pandava kuritegevuse vastase võitluse kohta". Varem on opositsioon seda seadust korduvalt kritiseerinud, sest tema arvates piirab see mitte üksnes sõnavabadust, vaid ka oluliselt kodanike juurdepääsu informatsioonile. Selle seaduse alusel piirati Türgis 2014. aasta märtsis ajutiselt YouTube ja Twitter'i edastamist seoses materjalide avaldamisega kõrgemates võimuešelonides leviva korruptsiooni kohta. Blokeering tühistati hiljem Türgi Konstitutsioonikohtu otsusega, mis tunnistas TIB volitused võrgulehekülgede blokeerimisel ilma kohtu sellekohase otsuseta konstitutsioonivastaseks.

2015. aasta jaanuaris said Türgi peaminister ja ministrid õiguse blokeerida mistahes internetiressurssi ilma kohtuotsuseta vastavalt seadusele "Ühiskondlike organisatsioonide ja fondide kohta", mida Türgis valitseva võrdsuse ja arengupartei parlamendisaadiku initsiatiivil täiendati vastava sättega. Peaminister ja Valitsuse liikmed võivad nõuda TIB-lt ja võrguteenuse pakkujatelt võrguväljaande blokeerimist või sealt teatud sisu eelmaldamist nelja tunni jooksul pärast vastava korralduse saamist "rahvusliku julgeoleku, avaliku korra kaitse või kuritegevuse vastase profülaktika kaalutlustel".

Agentuuri Sputnik võrguleht blokeeriti mõni tund pärast Venemaa president Vladimir Putini "otseliini", kus ta tegi mitu avaldust Venemaa-Türgi suhete kohta.

Putin ütles muuhulgas, et peab Türgit oma sõbraks, kuid on probleemid mõnede poliitikutega, kelle käitumist peab Venemaa mitteadekvaatseks.

Rääkides võitlusest radikaalidega Türgis väljendas Putin arvamust, et Türgi juhtkond mitte niivõrd ei võitle nende vastu, kuivõrd teeb nendega koostööd.

Vastates küsimusele, kellele ulatab ta käe enne, kas Türgi president Tayyip Erdoğan'ile või Ukraina liider Petro Porošenkole, kui nood peaks uppumisohtu sattuma, teatas Putin, et pole võimalik aidata seda, kes seda ise ei taha, kuid seejuures on Venemaa valmis ulatama abikäe ja käe sõpruse märgiks igale partnerile, kes seda vaid soovib.

Venemaa ja Türgi suhted langesid kriisi pärast seda, kui 24. novembril 2015 tulistas Türgi hävituslennuk Süürias alla Vene pommituslennuki Su-24. Putin nimetas seda terroristide käsilaste antud "hoobiks selga" ja allkirjastas ukaasi meetmetest rahvusliku julgeoleku tagamiseks ja spetsiaalsetest majanduslikest meetmetest Türgi suhtes.

 

Peamised teemad