05:15 11. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.4627
Sõjaväeõppused.

Pentagoni ametnik nõustus, et Venemaale piisab Baltimaade vallutamiseks 60 tunnist

© Sputnik / Игорь Зарембо
Uudised
lühendatud link
9523

Rand Corporation analüütikud modelleerisid Venemaa hüpoteetilise ründeoperatsiooni Balti riikide vastu ja jõudsid järeldusele, et Venemaa ületaks NATO't nii vägede suuruselt, relvastuse laskeulatuselt ja tulejõult. Pentagoni ametnik tunnistas, et Venemaa sõjavägi võiks jõuda Tallinnasse ja Riiga 60 tunniga.

TALLINN, 10. juuni — Sputnik. USA kaitseministeeriumi kaastöötaja tunnistas, et Venemaa võiks purustada NATO 60 tunniga, kuid märkis seejuures, et pärast 2017. aastat on seda juba raskem teha, teatab Inosmi viitega ajalehele The Weekly Standard.

Kaitseministri asetäitja abi Michael Carpenter, kelle pädevuses on Venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimused, kinnitas, et Rand Corporation veebruarikuine ettekanne, mille kohaselt Venemaa väeüksused on võimelised jõudma Eesti ja Läti pealinnadesse kõigest 60 tunniga, vastab tõele.

"Ma ei usu, et RANDi ettekande ilmumisest, oleks olukord paranenud," märkis Carpenter, "kuid olen kindel, et 2017. aastaks, kui oleme alliansi idatiivale soomusbrigaadi lahingugrupi suurused täiendavad jõud paigutanud, on asjade seis parem."

Analüütikakeskuse Rand Corporation analüütikud modelleerisid Venemaa hüpoteetilise ründeoperatsiooni Balti riikides ja jõudsid järeldusele, et Venemaa ületaks NATO vägesid suuruse poolest, relvastuse laskeulatuselt ja tulevõimsuselt. Peale selle ei suudaks USA ja tema liitlased sõjalises blokis olukorrale piisavalt kiiresti reageerida probleemide tõttu taristuga tervikuna: logistikas, vägede juhtimise võimekuses ja muudes valdkondades.

Lisaks pööravad analüütikud tähelepanu USA piiratud võimalustele oma "põhitrumbi" — lennuväe kasutamisel, kuna Venemaal on ilmselt maailma võimsaim "maa-õhk" klassi rakettide arsenal.

Ettekande autorid järeldasid, et "käesoleval ajal ei ole NATO võimeline oma kõige haavatavamate liikmete territooriumi edukalt kaitsma ja kutsus üles saatma Balti riikidesse umbes seitsme brigaadi suurused sõjajõud.

6. juunil toimunud parlamendikuulamistel teatas Michael Carpenter, et allianss töötab oma kaitsepotentsiaali tugevdamise kallal Ida-Euroopas, kuid Venemaa geograafiline eelis säilib.

"Kui Venemaa otsustab ette võtta agressiooni Balti riikides, saab tal olema selge ajaline ja vahemaade eelis. Me püüame paigutada väeüksusi ja tehnikat selliselt, et esmajoones omada võimalust Venemaa agressiooni heidutada."

Moskva on korduvalt teatanud, et ei ole huvitatud vastasseisu suurendamisest NATO'ga, ei Balti regioonis ega kusagil mujal. Samal ajal peab Moskva NATO täiendavat infrastruktuuri oma piiride ääres ohuks enda julgeolekule ja lubab tarvitusele võtta vastumeetmed. Muuhulgas on Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatanud, et Venemaa tugevdas Lõuna sõjaväeringkonna lahingkoosseisu olukorra teravnemise tõttu edelasuunal.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei ole Balti mere piirkonnas ohte, mis õigustaksid selle regiooni militariseerimist ja kõik selles piirkonnas tegutsemisel tekkivad küsimused tuleks lahendada juba olemasolevate mitmekülgsete formaatide raames. Venemaa loodab, et NATO juhindub oma otsustes tervest mõistusest, kuid on valmis alliansi sõjalise potentsiaali tugevdamisega rahvuslikule julgeolekule tekkivate ohtude tõrjumiseks vajadusel ka vajalikke vastumeetmeid rakendama, teatas minister.

Samal teemal

Terras: meile on vaja Patriot-rakette
Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki
Kontrollitav paranoia: mis saab Baltimaadest sõja korral
NATO loobub oma liitlaste julgeoleku tagamise strateegiast
Kelle "järveks" muutub Must meri
Vägede lakkamatu rotatsioon on sõjalisest vaatepunktist alalisest kohalolust hullem
Kuidas Putin NATO ja Venemaa leppe hingusele saatis

Peamised teemad