16:54 18. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1026
  • RUB70.7241
Eesti id - kaart.

E-valitsus ja e-riik: liidriroll läheb üha kallimaks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Uudised
lühendatud link
54 0 0

Kahe aastaga on Eesti ülemaailmses e-valitsuste ja e-teenuste arengu reitingutabelis kahe koha võrra tõusnud, hõivates ÜRO 193 riigi nimekirjas 13. koha. Nii selgus neil päevil avaldatud ÜRO raportist.

ТАLLINN, 9. august — Sputnik. Eesti tõestab, et e-tehnoloogia on jätkuvalt tema üheks tugevaimaks küljeks. Neil päevil ilmunud ÜRO aruandes „E-valitsusete arengu indeks" on Eesti asetatud nimekirja 193 riigi hulgas 13. kohale.

Kusjuures kõrgest reitingunäidust endast ei ole sugugi vähem oluline, et — kasv jätkub. Eesti kerkis 2014. aasta reitinguga võrreldes kahe koha võrra ja 2012. aastaga võrreldes seitse kohta ülespoole.

Absoluutseteks liidriteks aga osutusid ÜRO analüütikute hinnangul Suurbritannia, Austraalia ja Lõuna-Korea (ametliku nimega Korea Vabariik). Neljanda koha reitingutabelis pälvis Singapur.

Meeletu kiirusega arenevad viimastel aastatel elektroonilise riigivalitsemise võimalused ning e-teenuste osutamine elanikkonnale ja ettevõtetele Soomes ja Rootsis, kes tõusid maailma reitingutabelis vastavalt viiendale ja kuuendale kohale. Kiiresti edeneb ka Taani, tõustes viimatise aja vältel (ÜRO reitingutabel koostatakse iga kahe aasta tagant) korraga seitsme koha võrra ettepoole. Eestile järgnevad kannulolijatena Saksamaa ja Austria, aga ka Sloveenia, kes sooritas 2014. aastast läbimurde lausa 20 rea võrra ülespoole. Venemaa langes 35. kohale.

Tarvis on veel rohkem raha

Kuid nagu ÜRO uuringu „E-Government in Support of Sustainable Development" infograafikutest nähtub, on e-tehnoloogia kasvutempo mõju Eesti ühiskonnale ja majandusele aeglustumas. Järjepidevalt on jäänud nõrgaks kohaks telekommunikatsiooni-tehnoloogiat iseloomustav indeks (Telecommunication Infrastructure Index — TII), mis kajastab rahalisi investeeringuid telesidevõrgustiku, —tehnoloogia ja vastava tarkvara arendamisse. Arusaadavatel põhjustel kipub Eesti selles valdkonnas alla jääma jõukamatele riikidele, kellel on võimalik kulutada palju suuremaid summasid kui võib endale lubada suhteliselt tagasihoidlike raharessurssidega Balti riik.

„Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad on suutelised muutma elanikkonnale avalike teenuste osutamise säästvat arengut soodustavaks instrumendiks.

Inimeste teenindamise efektiivsuse tõstmisega peab kaasnema sotsiaalse võrdõiguslikkuse tagamine ning uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kättesaadavus inimestele," väitis ÜRO peasekretäri asetäitja majandus- ja sotsiaalküsimustes Wu Hongbo ÜRO raportit esitledes.

Pikk ja keeruline töö

Kõik uuringu autorite poolt läbiuuritud riigid reastuvad reitingutabelis keskmise hinde alusel nelja põhiindeksi arvestuses, milleks on: veebiteenused (OSI), inimkapital (HCI), telekommunikatsiooni-taristu (TII), e-valitsuse areng (EGDI). Kõik need indeksid koosnevad omakorda arvukatest parameetritest, kaasa arvatud avalike teenuste teavitus- ja veebiportaalid, aga ka nende kättesaadavus riigi kodanikele, internetikasutajate suhtarv, laua- ja mobiiltelefoni kasutajate arv, elanikkonna kirjaoskuse tase, valdkonna regulatiivne raamistik ja teised tegurid. Kokkuvõttes suur töö, millesse on kaasatud sadu spetsialiste. Eestist osales ÜRO raporti koostamises esmajoones E-Riigi Akadeemia nõukogu liige Ivar Tallo.

Väärib märkimist, et riikide asetus selles reitingutabelis muutub aastast aastasse küllaltki kiiresti, olles täiel määral vastavuses infotehnoloogia arengutempo ja investeeringute mahuga selles majandusharus. Seesama Lõuna-Korea oli kaks aastat tagasi esikohal, nüüd aga hakkab taanduma, andes teed brittidele.

 

Peamised teemad