23:34 19. August 2017
Tallinn+ 19°C
Kuula otse
Terrorirünnak Ankaras.

Eestit võib ähvardada terrorirünnak

© AP Photo / Emrah Gurel
Uudised
lühendatud link
15960

Kaitsepolitsei ei varja, et selle aasta juuli- ja augustikuus tehtud pommiähvardused ei olnud nali, vaid tõsine ohusignaal. Analüütik Villem Rooda leiab, et riigis võib olla eriettevalmistusega terrorivõitleja, kes on ametis terroriakti ettevalmistamisega.

TALLINN, 23. september — Sputnik. Eestis võib asuda mõne terroriorganisatsiooni liige, ettevalmistatud võitleja, kes võib iga hetk toime panna rünnaku mõnes linnas, meresadamas või praamil. Nii leiab rahvusvahelise julgeoleku ekspert Villem Rooda, sõjaväeluure kõrgem ohvitser-analüütik erus.

Eesti pealinnas juulis ja augustis toimunud intsidendid otseste ja kaudsete plahvatuseähvardustega, mille "autoreid" ei ole korrakaitsjatel seni õnnestunud leida, annavad alust arvata, et riigis võib olla vähemalt üks vastava eriväljaõppe saanud terrorist. Portaali Sputnik Eesti sõjalise eksperdi Villem Rooda arvates ei saa välistada terroriaktide ettevalmistamist Eestis ja olukord nõuab riigi kõikide elanike valvsust ja tähelepanu.

Erinevate riikide terrorivastase võitluse ametkondade piiratud levikuga statistika tõestab, et suur osa plahvatuste korraldamise katsetest õnnestub ära hoida just tänu reakodanike tähelepanelikkusele ja valvsusele, kes panevad tähele kahtlasi esemeid või tundmatute isikute kummalist käitumist. Hiljutised tragöödiad Pariisis, Brüsselis ja teistes Euroopa linnades näitavad, et kujunenud julgeolekuolukorras võivad sellised terrorirünnakud toimuda praktiliselt igas Euroopa asustatud punktis ja eriteenistused ei ole alati võimelised kaaskodanikke nende eest kaitsma.

Mitte purjus naljamees, vaid väljaõpetatud terrorivõitleja

Mõne päeva eest levitas kaitsepolitsei (KaPo) teadet, et jätkab meeskodaniku otsingut, kes ööl vastu 25. juulit käesoleval aastal helistas Tallinna lennujaama ja kaitsepolitseisse ning teatas kavatsusest õhata nädala jooksul Tallinnast Saksamaale suunduva lennuki.

Nagu portaal Sputnik Eesti on juba teatanud, rääkis helistaja mõlemal korral inglise keeles, tutvustas end DAESH (sama, mis USA-s, Venemaal ja Euroopa Liidus keelatud Islamiriik) liikmena, ta kasutas helistamiseks ühe Eestis tegutseva mobiilsideteenuse pakkuja SIM-kaarti ja asus helistamise ajal Eesti territooriumil. Sündmuse kohta alustati kriminaalmenetlust lennuohutusvastase ründe eest vastutust ette nägeva paragrahvi alusel, eeluurimist juhib Riigiprokuratuur.

Korrakaitseorganite järgnevatest teadetest selgub, et helistanud isikut tuvastada ei ole vaatamata korrakaitsjate käsutuses olevatele tehnilistele ja administratiivsetele võimekustele õnnestunud. "Menetlus jätkub, kuid selle sisust ma rääkida ei saa," ütles neil päevil agentuurile BNS KaPo pressisekretär Harrys Puusepp.

"Ju siis on siis selle juhtumi asjaoludes midagi, mistõttu selle inimese välja selgitamine ei ole nii lihtne," sõnas Puusepp. "Seda me oleme juba öelnud, et tegemist pole niiöelda klassikalise pommiähvardajaga, kes on purjus ja teeb omast arust nalja."

„Hetkel pole lisaks telefonikõnele muud ohule viitavat infot, kuid võtame tehtud ähvardusi tõsiselt," ütles menetlust juhtiv riigiprokurör Inna Ombler. „Olgugi, et Daesh ei ole oma rünnakute puhul eelhoiatusi teinud, tõstame turvameetmeid ning alustatud on menetlus, et ähvarduse teinud isik tabada. Lennuohutuse peavad tagama turvameetmed sõltumata sellest, kas ähvardusi tehakse või mitte," sõnas kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Aleksander Toots agentuurile BNS.

Seega politsei ei varja võimalust, et esmakordselt oma praktikas puututakse kokku tõepoolest hästi ettevalmistatud inimese tegevusega. Ähvarduskõnele järgnenud päevade jooksul pandi Saksamaal toime mitu "üksiku hundi" terroriakti, millest saab järeldada, et helistaja on tõepoolest seotud ühe rahvusvahelise terroriorganisatsiooniga. Ta on väga ohtlik. Lisaks sellele, nagu märgib ekspert, tehti analoogse, Saksamaale suunduva lennuki õhkimise ähvardusega telefonikõne veel vähemalt ühes Eesti naaberriigis. Ka see kinnitab olukorra tõsidust.

Sõjas nagu sõjas ikka

Kaitsepolitsei teates ei räägita midagi sellest, kas 25. juuli sündmustel on mingi seos 16. augustil toimunuga, mil Tallinna kesklinnas oli liiklus häiritud kahtlaste pakkide tõttu, mis avastati Raadiomaja ja Gonsiori tänaval asuva Eesti Rahvusringhäälingu hoone ees.

Valged pakid, mis olid hoolikalt ritta laotud avastati kella 6 paiku hommikul hoone peasissepääsu ees. Pommirühm kontrollis robotit kasutades pakkide sisu, kuid lõhkeainet nendes polnud. Üksikasju KaPo ei avaldanud, samuti ei ole teatatud selle vahejuhtumi uurimistulemustest ega sellest, kas antud "installatsioonide" autor (või autorid) jäid valvekaamerate objektiivide nägemisulatusse.

Kuid, nagu leiab Rooda, saab avalikes allikates kättesaadava teabe põhjal järeldada, et ritta laotud pakid ja selleks valitud kohad on ilmne agressiivsete kavatsuste aga samuti linnaelanike kaitsetuse demonstreerimine võimaliku terroriohu ees.

Lisaks sellele, räägib Villem Rooda, asusid tõenäoline terrorivõitleja (või võitlejad) mõlemal juhul, nii telefonikõne tegemisel Tallinna lennujaamale juulis ja juhtumis valgete pakkidega augustis, tõenäoliselt kusagil läheduses ja fikseeris ning jälgis korrakaitsjate tegevust.

Ilmselt teadvustab KaPo endale täielikult ähvardava ohu tõsidust ega istu käed rüpes. Kuid halli kassi leidmine pimedast toast, nagu teada, polegi nii lihtne. Riigi tavakodanike abi, nende valvsus ja tähelepanu võivad politseile hindamatut abi osutada.

Toimetuse katsed saada kaitsepolitseilt täiendavat teavet artiklis kirjeldatud sündmuste ja nendest tehtud järelduse kohta ei andnud tulemusi.

 

 

Tagid:
terrorirünnak, KaPo, Tallinn

Peamised teemad