21:01 21. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0801
  • RUB69.5480
Uudised
lühendatud link
27 0 0

Suurbritannia on võtnud nõuks oma EL-i koosseisus viibimise viimase hetkeni Euroopa relvajõudude moodustamisele vastu seista. Sakslased ja prantslased aga püüavad seda EL-i riikide kaitseministrite kohtumisel 27. septembril Bratislavas ikkagi läbi suruda.

TALLINN, 27. september — Sputnik. EL-i liikmesriikide kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel Bratislavas kavatsevad sakslased ja prantslased panna lauale oma plaani Euroopa sõjalise liidu loomise kohta. Suurbritannia on kategooriliselt vastu, Eesti ei ole oma seisukohta seni selgelt välja öelnud.

Võib oletada, et Berliin ja Pariis asuvad Euroopa Komisjoni poolse toetuse korral panustama esimesel etapil Euroopa riikide armee ühise peakorteri loomisele, kuid on ilmne, et EL-i juhid on võtnud kursi ühisarmee loomisele Euroopa kaitsetööstuse rahastamisele. Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon on varem teatanud, et seisab sellele mõttele viimse võimaluseni vastu. London on pikki aastaid keeldunud mis tahes mõistes ühtse Euroopa armee loomise eelnõu arutamisest. Kuid seoses brittide lahkumisega liidust asusid mandri-Euroopa liidrid seda ideed otsekohe taaselustama.

„Meil on kindel nõu ka edaspidi seista vastu mõttele luua EL-i armee ja sõjaline peakorter, mis oleks kahjulik NATO-le," ütles kaitseminister Michael Fallon kohtumisel kolleegidega Bratislavas. Ta usub, enamik liidu liikmesriike ei toeta EL-i armee ideed. „On ridamisi teisi riike, kes koos meiega leiavad, et see (sõjalise koostöö tugevnemine) piirab riikide suveräänsust," lisas Fallon. „Me oleme nõus, et Euroopa peab tegema enamat. Ta on silmitsi terrorismi ja migratsiooniga, kuid NATO dubleerimine või kahjustamine — see on vale tee."

Rohkem sõjalisi missioone, rohkem raha

Kõrvuti ühtse peakorteri loomisega kavatsevad nad tõsta EL-i kulutusi sõjalistele missioonidele kolmandates riikides ja suurendada missioonide hulka, koos sellega teha kulutusi helikopteride ja droonide täiustamiseks ning kujundada välja ühised küberkaitsesüsteemid. Euroopa Komisjon kavatseb ühtlasi teha ettepaneku korraldada ühine kaasfinantseerimine teaduse ja tehnika arendamisel riigikaitse valdkonnas.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnade kohaselt, mida tsiteeris agentuur BNS, toetab Eesti Euroopa riikide tihedamat sõjalist koostööd. „EL-i sõjalised operatsioonid, ELi sõjalised operatsioonid, kus ka Eesti osaleb, on hea näide sellest, kuidas Euroopa riigid saavad end koos julgeoleku valdkonnas maksma panna," ütles Hanso ministrite kohtumise eel. „Kui sõjalise peakorteri loomine laseb ELi riikidel kaitsekoostööd tõhusamalt teha, väärib see ettepanek kaalumist."
Hanso sõnul lähtub Eesti sellest, et kõik uued algatused, mis Euroopa Liidu raames kaitsevaldkonnas tehakse, peavad andma selget lisaväärtust NATOs tehtavale koostööle. „Euroopa Liit ei peaks dubleerima seda, mida teeb NATO," lausus Hanso. Kuid EL-i sõjalise liidu suhtes seatud eesmärgid eeldavad justnimelt Ameerika Ühendriikide osalematust selle tegevuses.

Eesti näib mõtet toetavat

„Põhimõtteliselt me muidugi toetame EL-i kaitsevõime tugevdamist, sealhulgas EL-i lahinguüksuste loomist ja nende kasutatavuse võimalikkust kergitavate meetmete rakendamist, näiteks ühisrahastuse suurendamist, et koorem ei lasuks ainult sellel riigil, mille väeteenistujad on valmisolekus," ütles agentuurile BNS välisministeeriumi meedianõunik Sandra Kamilova. „Me toetame EL-i kaitsevõime tugevdamist kaitsekulude suurendamise läbi liikmesriikides."

"Kuid konkreetselt välisoperatsioonide peakorteri loomise küsimus vajab põhjalikumat analüüsi, nii et selles küsimuses me ei kiirusta seisukohta võtma," on välisministeeriumi pressiteenistus varem teatanud.

Praegu juhitakse Euroopa Liidu sõjalisi operatsioone viiest rahvuslikust staabist Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas. Ettepaneku järgi, mille on esitanud Saksamaa ja Prantsusmaa, koondataks missioonide juhtimine ühte kesksesse peakorterisse.

 

Tagid:
kaitseministeerium, EL

Peamised teemad