23:04 21. Veebruar 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
François Hollande

Elevant ja musjöö. Hollande saatis diplomaatia sinnasamusesse, kuhu "Mistralidki"

© REUTERS / POOL
Uudised
lühendatud link
Mihhail Šeinkman
11062

Putini Pariisi kutsumine sarnaneb nagu kaks tilka vett laevade looga. Kõigepealt leping, siis tagasikäik ja lõpuks teotus ja häbi. Ja Venemaa vabatahtlik loobumine nagu päästerõngas Prantsusmaa presidendile.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Putini Pariisi kutsumine sarnaneb nagu kaks tilka vett laevade looga. Kõigepealt leping, siis tagasikäik ja lõpuks teotus ja häbi. Ja Venemaa vabatahtlik loobumine nagu päästerõngas Prantsusmaa presidendile.

Hollande'l langes kivi südamelt — Putin loobus ise. Prantsusmaa president oleks temaga loomulikult isegi hakkama saanud. Küll ma püüdsin teda keelitada, oleks ta öelnud, küll nii, küll naa. Kuid kõik said muidugi aru, et see on vaid argpüksi hooplemine. Suuga ja eemalt lööb ta, muidugi, igaühe kohe kummuli.

Aga kui õnneliku moega ta veel on, kui teab, et oma lubadust täitma ei pea. Juba on ta valmis teda jälle igal ajal vastu võtma ja väljendab muudkui kahetsust, et seekord, näe, ei tulnud välja, "aga ma nii väga ootasin". Ei maganud öö otsa, külm higi tuli laubale, ei saanud kusagil asu, hakkasin juba segast juttu ajama.

Tundus, et ta ütleb kohe-kohe, et kedagi pole kodus või äärmisel juhul teeskleb haiget. No mis "diplomaatilist nohu" saab sellises olukorras olla. Siin on ikka juba tõsisem tõbi — kroonilisest sõltuvusest tekkinud nõrkuse põletik.

On see ikka seesama Hollande, kes Moskvas käis ja isegi rahvusvahelise süüdivuse tundemärke ilmutas. Tema ikka. Kuid ka seesama Hollande, kes keeldus "Mistralide" lepingut täitmast. Lugu Putini küllakutsega oli täpselt nagu laevadega. Kõigepealt sõlmiti leping, siis anti tagasikäik, siis tuli teotus ja häbi ja lõpuks päästerõngana Venemaa loobumine.

Erinevalt kopterikandjatest ei ole Holaande'i võimalik Egiptusesse kupatata, nii nagu ta diplomaatia sinnasamusesse saatis. Kuigi ega prantslastel polekski vist midagi selle vastu. Sest ka enne seda vahejuhtumist oli lugupidamine tema vastu vaid 10% ringis. Palju sellest nüüd pärast vaprat protokolliliste formaalsuste taha pugemist enam alles jääb?

Kuid nüüd piilub ta nende tagant ja leiab õigusega, et see poliitiline skandaal — rahvusvahelistes suhetes ei saa sellise taseme visiidi ärajätmist muudmoodi nimetada — ei sega diskussiooni. Muidugi mitte. Kuidas saab miski segada seda, millel pole enam nagunii mingit mõtet.

Ta oleks võinud käituda ka palju läbimõeldumalt. Kui ta oleks tõesti tahtnud Putinile öelda, mida ta temast arvab, oleks tulnud vaikides tema tulek ära oodata, et mitte ära hirmutada. Kuid selles asja konks ongi, et ta kartis seda kõike näkku öelda. Seda esiteks. Ja teiseks, et oma Pariisis oleks see praeguse presidendi taustal väga plassilt välja paistnud.

Mis tal muud üle jäigi, kui suunata Kremli vajaliku otsuse poole. Hollande hakkas külalislahkuse mõttekuses avalikult kahtlema. Ametlikke kanaleid kasutades võttis ta visiidi programmist välja üldinimlikud, sealhulgas hingehoiu- ja kultuuriüritused.

Meie aga oleme harjunud kõike hingega tegema. Ilma selleta pole meie teema.

Venemaa liider kaalub võimalust sellise visiidi tegemiseks edaspidi, kui see François Hollandele vastuvõetav on. See tähendab, et tema puhul enam ilmselt mitte kunagi. Ühesõnaga, Hollande asus jäigale positsioonile ja Putin visiidile ei tulnudki. Mis ta siis sellises olukorras peale hakkama oleks pidanud.

Seisma valvel niikaua, kui luud-liikmed ära oleks surnud. Käsklust "vabalt" ju keegi ei andnud. Tõenäoliselt sellises seisangus ta Élysée paleest välja kantaksegi. Aprillis.

Seniks aga… No küll musjöö on kõva mees, kui juba isegi tüli julgeb üles kiskuda. Saatis koguni Putini enda pikalt. "Vaike retranslaator," nagu ütles Hollande kohta Prantsusmaa Vasakpartei juht Mélenchon, hinnates, võiks arvata, mitte ainult tema vormi ja sisu, vaid tema pidevalt tekitatavat müra. Üldiselt öeldes on Hollande kasv ainuke, mille poolest ta Napoleoniga võrreldav on.

Kuigi imperaator pööraks sellise võrdluse pärast ilmselt hauas ringi, vähemalt turri tõmbuks kindlasti. Ta ju hoiatas, et parem lambaid juhtiv lõvi, kui lõvisid juhtiv lammas. Isegi keegi Avakov (Ukraina siseminister — toim.) soovitas häbematult Prantsuse presidendil suu kinni panna ja mitte tikkuda Ukrainasse oma nõuannetega.

Ja isegi poolakad rebisid vähimagi lugupidamiseta temaga sõlmitud kopterilepingu katki. Kes pole veel Élysée palee peremehe peal oma saapaid pühkinud? Ta võiks võtta Putinit julgustuseks ja enesekindluseks nagu ravimit.

See ravim on aga väga tugevatoimeline. Ühest visiidist oleks piisanud. Aga ei. Ja las tundub pealegi, et prantsuse patsient on pigem elus, kui surnud, suures poliitikas temast nagunii enam elulooma ei saa.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
visiit, François Hollande, Vladimir Putin, Prantsusmaa, Venemaa