01:58 03. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1286
  • RUB79.4434
Uudised
lühendatud link
296100

Uurimistöö on suunanud mehe Balti riikidesse KGB arhiive uurima. Ta on elanud Tallinnas ja Vilniuses, nüüd jätkab tööd Riias.

TALLINN, 25. oktoober — Sputnik. Rosario Napolitano (29) on Napoli ülikooli L'Orientale doktorant ja tema uurimistöö teemaks on "Nõukogude tsensuur Balti riikides Brežnevi valitsemise ajal kuni 1980-ndate aastateni".

Kas leidus üllatavaid või šokeerivaid arhiivimaterjale?

Esimeseks šokiks oli lihtne juurdepääs dokumentidele. Üllatuseks olin esimene itaallane, kes kasutas neid materjale, mis puutuvad Glavliti (Glavlit — 1922. aastal asutatud nõukogude ametlik tsensuuriga ja riigisaladuse kaitsmisega tegelenud asutus) tegevust Balti riikides ja nägi selles tsensuurisüsteemis töötanud inimeste nimesid. Mul oli õnn teha Vilniuses intervjuu naisterahvaga, kes töötas Vilniuse Glavlitis aastail 1972-1975. Sellel on minu töös väga tähtis koht.

Need kolm arhiivi on täiesti erinevad, aga ma eelistan rääkida pigem inimestest, kes olid päris kangelased. Nendest, kes riskisid oma eluga, et muuta võimalikuks vaba arvamuse avaldamine oma riigis. Vilniuses kohtusin Petras Plumpaga ja Elena Šuliauskaitėga, kes oma tööd tehes reaalselt riskisid. Nad kirjastasid Leedu Katoliku Kiriku Kroonikat. See oli põrandaalune ajaleht, mis kirjutas religioossetel teemadel. Nõukogude režiim ja KGB võitlesid selle tegijatega väga tõsiselt. Lisaks paberarhiividele on inimesed iseenesest arhiivimaterjalide kandjad.

Kas on kerge vajalikku infot hankida?

Vilniuses oli seda väga lihtne teha, riigiarhiivides leidsin palju infot. Tallinnas samuti. Siin aitas mind üks tore mees Argo Kuusik, kes töötab Eesti Mälu Instituudis. Riias on KGB materjalide kättesaamisega probleeme.

President Vejonise poolt loodi erikomisjon ja lubati, et järgmisel aastal saab materjalidele juurdepääsu, aga ma ei usu eriti sellesse. Siiamaani on õhus tunda nende arhiivide ümber hõljuva ohu hõngu. See oleks nagu Pandora laeka avamine — võib juhtuda igasuguseid asju. Arvan, et pean sõitma sinna, kust saab infot.

Moskvasse?

Just. Kui 25 aastat tagasi venelased Baltikumist lahkusid, siis nad võtsid kaasa palju dokumente.

Mis sulle meeldib ja mis ei meeldi Brežnevi ajastust? Milliseid mõtteid tekitab selle ajastu uurimine?

Hruštšovi ajal oli aken läänemaailma avatud. See vabadus oli küll väike, aga võrreldes Stalini ajaga päris silmapaistev. Näiteks võib mainida kasvõi prantsuse autorite tõlgete või lääne meediaprogrammide kättesaadavust.

Brežnevi ajal naasti ühiskonna totaalse kontrollimise juurde. Brežnev jättis Balti riigid nendestki väikestest vabadustest ilma. Ja milliseid uusi viise nende rahvaste kontrollimiseks tema valitsusajal KGB välja töötas! Need dissidendid… tõesti uskumatu, olen seda varem vaid kinos näinud.

Mida õppisid ülikoolis ja kust on pärit huvi sellise teema vastu?

Napoli ülikoolis õppisin mitmeid keeli — vene, poola, bulgaaria ja prantsuse keelt. Seejärel keskendusin vene keelele. Õppisin vene keelt ja kirjandust kolm aastat. Doktoritöö teemaks aga võtsin Balti riigid, sest meie ülikoolis polnud neid kunagi käsitletud. Tahtsin endale uut "teekonda", mis poleks Itaalias veel läbi käidud.

Kas selleks oli mingi eriline ajend?

Jah, üks kohtumine Pisa ülikooli spetsialisti Pietro Umberto Diniga. Ta on balti filoloogia professor ja tõlkija. Ma sain temaga tuttavaks Hamburgis 2015. aastal toimunud balti keelte teemalisel konverentsil.

Ütleme nii, et olin pisut väsinud lääne-euroopa keeltest nagu inglise või hispaania. Tahtsin õppida midagi täiesti uut. See kohtumine andiski mulle võimsa energia ja usu. Me rääkisime tema raamatust "L'anello baltico" ("Balti ring"). See oli üks esimesi raamatuid, mida olen balti keelte kohta lugenud.

Kus sulle rohkem meeldib elada ja töötada — kas Eestis, Leedus või Lätis?

Soodne tööõhkkond ja toredaid toetavaid professoreid on nii Tallinnas kui Vilniuses. Praegu elan Riias, Balti riikide keskpunktis, strateegilises paigas. Elada meeldib mulle just Riias. Riia oli esimene Baltikumi linn, kus ma uurimistööga 2015. aasta jaanuaris alustasin, ja ma tunnen selle linnaga mingit erilist sidet.

Sa räägid vene keelt peaaegu ilma aktsendita. Kasutad sa seda tihti?

Jah, Lätis ja Eestis kasutan päris tihti. Riias räägib ligi 52% elanikest vene keelt. Vajan vene keelt materjalikogumiseks.

Kas vene keelt oli raske õppida?

Esimene kokkupuude vene keelega oli küll pisut keeruline. See oli nii, nagu hakkaks väike laps rääkima ja kirjutama.

Kas oled ka Venemaal käinud?

Jah, vene keele õppimise ajal elasin kahes erinevas Venemaa linnas. Esimest korda kolm kuud Tomskis, Tomski Polütehnilise Ülikooli kutsel 2009. aastal. Teist korda õppisin 2011. aastal kahe nädala jooksul keelt suvestipendiaadina M. V. Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis. Tomskis elasin Mongoolia piiri lähedal, see oli põnev.

Kas oled jõudnud õppida ka Balti riikide keeli? Või ei ole need sulle vajalikud?

Ma vajan neid väga. Õnneks on enamik materjalidest vene keeles, aga mitte kõik. Tallinna ja Vilniuse ülikoolides sain hea kogemuse eesti ja leedu keele õppimisega. Aga läti keelt hakkasin õppima esimesena.

Keskendusin grammatika struktuurile, nii et leedu keel oli minu jaoks hiljem ka kergem. Eesti keel on soome-ugri keel. Ta erineb läti ja leedu keelest ja on minu jaoks pisut raskem, kuid ta meeldib mulle ning meie keelekursus Tallinnas oli ka nii huvitav ja interaktiivne.

Nii et sa oskad nüüd natuke ka eesti keelt?

Jah, olen jõudnud A1-tasemeni, sooviksin edasi õppida.

Sa ise oled õpetanud Tallinna ülikoolis itaalia keelt?

Jah, õpetasin C1-taseme kursust eesti üliõpilastele. Suurepärased tudengid olid, ainult kuus-seitse inimest, aga nii oligi hea nendega tõsisemat tööd teha. Kursuse lõpus korraldasin oma õpilastele väikese kinolabori, et nad puutuksid kokku ka itaalia kinoga.

Mul on Tallinna Ülikooliga tõesti soojad suhted. Selle aasta lõpul osalen TÜ konverentsil. See on väike, ühepäevane konverents ja meid, esinejaid, on vaid kolm inimest. Teemaks on "Tsensuur ja "samizdat" Nõukogude Liidus". Koordinaatoriks on professor Daniele Monticelli, itaalia uuringute ja semiootika professor ja Lääne-Euroopa uuringute juhataja Tallinna Ülikoolis. Ja mina räägin seal tsenseerimise mooduste erinevustest Stalini ja Hruštšovi ajal ehk saan esitada osa oma doktoritööst.

Mis on sinu suur eesmärk?

Tahaksin töötada ülikoolis, et toetada Balti riikide ja Itaalia vahelisi suhteid. See on täiesti arendamata teema. Iga Balti riigi pealinnas hakkaksin avama uusi uksi, uusi võimalusi ja tunnen selleks tegevuseks Balti professorite toetust.

Tagid:
uurimustöö, KGB, Rosario Napolitano, Leedu, Läti, Eesti, Itaalia

Peamised teemad