11:48 21. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Seal väikesel Balti merel on Venemaal suur sõjaline ülekaal

© Sputnik / Алексей Даничев
Uudised
lühendatud link
20252

Venemaa suudaks kiiresti ja kerge vaevaga mobiliseerida 150 tuhat meest ja hoobilt vallutada suurema osa Balti riikide territooriumist.

"Selge see, et esmajoones teevad nad platsi puhtaks täiemahulise lahingutegevusega regulaarsõja meetoditeid rakendades," selgitas Rootsi kaitseuuringute instituudi sõjaanalüütik Frederik Westerlund.

Aftonbladet uuris Balti mere regiooni riikide sõjalist võimekust, vahendas Inosmi.

NATO-ga võrreldes on Venemaa ragulkaga pöialpoiss. Rahanumbrite võrdlus ajab suisa naerma. Mullu eraldas Venemaa sõjalisteks vajadusteks 66 miljardit dollarit, mida on palju vähem, kui näiteks Ühendkuningriigil (55 miljardit) ja Prantsusmaal (51 miljardit) kokku. USA-l (598 miljardit) ja EL (240 miljardit) riikidel kokku on kaitsekulutusteks raha pea 13 korda rohkem, kui Venemaal.

Kuid pelgad rahanumbrid ei näita asjast tõetruud pilti.

Balti regiooni idaosas ületab Venemaa sõjaline võimekus mitmekordselt kõikide vaenuvägede, sealhulgas NATO vastavad näitajad.

Selle aasta alguses demonstreeris USA analüüsiinstituut Rand sõjamänguga, kuidas Venemaa rünnak Balti riikidele välja näha võiks. Järeldus NATO-le: karju appi!

Venelaste ründeüksused siseneksid Eesti ja Läti pealinnadesse 60 tunniga ja NATO kergelt relvastatud allüksused ei suudaks neid kuidagi takistada. Ka NATO juhatus tegi samad järeldused, mis viisid otsuseni paigutada Balti riikidesse ja Poolasse neli mitmerahvuselist pataljoni.

"Sõjalisest seisukohast on mõistetav, et nendel pataljonidel mingit sõjalise pealetungipotentsiaali pole, nad on selleks liiga väikesed. Pigem seisneb eesmärk suhete tihendamises Balti riikidega," kommenteeris analüütik Fredrik Westerlund.

Putinil on mitmeaastane edumaa

Tervikuna on NATO koos USA-ga Venemaast palju tugevam, kuid regionaalselt, arvestades neil käesoleval ajal kasutada olevad ressursse, poolte rollid vahetuvad.

"Lääne jõudusid tuleb mobiliseerida ja laiendada, kuid see kõik nõuab aega. Selle ajaga aga jõuab Venemaa mõned riigid juba ära võtta," on Kaitseuuringute instituudi julgeolekuanalüütik Robert Dalsjö kindel.

Tema sõnul on Putinil võrreldes Läänega viie- kuni kaheksa-aastane edumaa. Isegi arvestades, et paljud riigid eraldavad täna oma kaitsekulutusteks üha rohkem vahendeid ja NATO on hakanud ressursse ida suunas nihutama, ei õnnestu Venemaale niipea sappa võtta.

"Niikaua, kui Lääs ei võitle endale tagasi võimekust vastu seista Venemaa sõjalisele potentsiaalile Ida-Euroopas, oleme me kõik suures ohus," leiab Robert Dalsjö.

Venemaa võib välksõja Baltikumis võita, kuid kui see sõda aga venima jääb, siis vaevalt, kui ta just tuumarelva käiku ei lase.

"Täiesti reaalne on selline stsenaarium: Venemaa vallutab Balti riigid ja kuulutab siis: "Siin me oleme! Nüüd on see kõik meie jagu ja me hakkame seda tuumarelvaga kaitsma. Kui ei usu, eks tehke proovi!""

Suur sõda

Praegu uurib Fredrik Westerlund Venemaa sõjaväe operatiivjõudusid. Tema sõnul on 25 pataljoni, mis Randi sõjamängus vallutasid kahe päevaga Eesti ja Läti, igati reaalne hinnang Venemaa potentsiaalile.

"Venemaa on läbi viinud õppusi korraga 150 tuhande sõjaväelasega ja tal on põhjust seda ka praktikas rakendada, jagades need kolmeks-neljaks armeeks".

Tervikuna annab see pildi riigist, mis on oma sõjaväge viimasel ajal oluliselt tugevdanud.

"Kui vaadata, kuidas nad relvaõudude struktuuri laiendavad ja milliseid õppusi korraldavad ning pöörata tähelepanu, kuidas nad ise võimalikke ohtusid ette kujutavad, siis saab selgeks, et esmajärjekorras harjutatakse suure intensiivsusega tavasõjategevust," räägib Fredrik Westerlund.

Ta toob mõned näited:

— Venemaa formeerib uusi armeesid ja armeekorpuseid, mis on ette nähtud sõdimiseks suuremate väekoondiste koosseisus.

— Venemaa on suurendanud allüksuste arvu ja nende isikkossisu.

— Varem täheldati sõjaväepersonali tõsist põuda, kui 100 allüksuse kohta paberil tuli vaid 70 reaalset allüksust. Praegu on sõjaväe komplekteeritus paranenud ja suurem osa üksustest on lahinguvõimelised.

— Venemaa toodab üha rohkem suure tegevuskaugusega rakette, mida kinnitab ka hiljuti Balti merele sisenenud korvettide "Bujan" relvastus.

— Venemaa on suurendanud oma taktikalise tuumarelva arsenali, eriti riigi lääneosas.

Tegelik seis kehvem, kui paberil

Teised Balti mere piirkonna riigid on tegelikult nõrgemad, kui neid ametlike andmete põhjal arvatakse olevat. Sellest rääkisid kõik eksperdid, kellega Aftonbladet suhtles. Lühikese ajaga on Rootsi võimeline mobiliseerima kolm lahinguvõimelist pataljoni, Soome üheksa või kümme.

Teoreetiliselt võiks ka Rootsi lahingusse paisata kaheksa kuni kümme pataljoni, see tähendab 13-14 tuhat meest, kuid Rootsi sõjaväeakadeemiat juhtiv erukindralmajor Karlis Neretnieks rõhutab, et selline jõud eksisteerib vaid paberil.

"Personal ei ole koordineeritud ja paljud sõduritest on endised sõjaväekohuslased, kes läbisid sõjaväeteenistuse kaheksa kuni kümme aastat tagasi. Kas tõesti peaksid nad lahingus efektiivselt võitlema vastasega kellel on vaid nädalate ja kuudetaguste harjutuste ja õppuste kogemused ning vilumused?"

Robert Dalsjö kinnitab, et kiiresti saab mobiliseerida vaid allüksusi, mille tuumiku moodustavad professionaalsed sõjaväelaed.

"See tähendab kolme pataljoni, mida vaid teatud mööndustega võiks nimetada brigaadideks," resümeerib ta.

Personali väljaõpe pole kiita

Paljudes teistes Euroopa riikides pole olukord parem. Üksused ei ole koordineeritud ega suuda võidelda suuremate struktuuride koosseisus, neil pole raskerelvastust, tanke näiteks.

"Venelastel on selge eelis. Kogu masinavärk on neil juba 2010. aastast käima lükatud. Lahingutegevuse efektiivsuse seisukohast edastavad nad meid mitme aasta võrra. See on tõesti tõsine probleem.," räägib Karlis Neretnieks

Ka Robert Dalsjö noogutab innukalt.

"Suurem osa Lääne-Euroopa riikidest on sama hullus seisus nagu Rootsi. Kahjus pole meie erandiks."

Venemaa eelised Balti merel

Ülevaade on koostatud Rand Corporation'i (ettekanne Reinforcing deterrence on Nato's eastern flank) ja Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi (ettekanne The Military Balance 2016), samuti vestluses osalenute andmetele tuginedes.

Arvud annavad ülevaate, millised jõud saavad piirkonna riigid suhteliselt lühikese ajaga, maksimaalselt nädalaga, välja panna, mitte ei iseloomusta riikide kogu sõjalist potentsiaali totaalse mobilisatsiooni korral. Ülevaates ei arvestatakse maakaitseväge.

Maavägi

Venemaa

Umbes 150 tuhat sõjaväelast. 25 juhtpataljoni (4 tanki-, 5 motoriseeritud, 5 moto-laskur, 8 õhudessant-, 3 merejalaväepataljoni).

Toetusüksused — 10 suurtükipataljoni (3 suurtüki-, 2 raskeraketi-, 5 kergendatud raketipataljoni), 5 raketidivisjoni, mille koosseis kuulub 2 lühimaa "Iskander" ja 3 "Totška" ülilähimaa raketikompleksi. Lisaks 6 lahingukopterite Mi24 pataljoni.

Rootsi

Umbes seitse tuhat sõjaväelast. Kolm pataljoni. Teoreetiliselt võiks Rootsi välja panna kuni kümme pataljoni, kuid personalipuuduse tõttu ei saa seda teha kiiresti.

"Juba praegu tuleb lünki täita endiste sõjaväelastega, kes teenisid kümme aastat tagasi. Kiiresti on võimalik mobiliseerida vaid professionaalsetest sõjaväelastest tuumikuga üksusi. See tähendab kolme pataljoni, mida võib vaid tinglikult lugeda brigaadiks."

Paberil olevast 10 pataljonist on 2 kergejalaväe, 5 motoriseeritud jalaväe-, 1 motolaskur-, 1 õhudessant-, 1 julgeoleku- ja 3 soomuspataljoni.

Soome

Umbes 16 tuhat meest. 9-10 pataljoni. Sõjaajal on Soome võimeline mobiliseerima kuni 285 tuhat inimest, kuid enamuse sõdurite käsutuses on vaid vananenud tehnika ja varustus.

20% allüksuste käsutusse on 80% vahenditest. Robert Dalsjö sõnul on neil 3 eliitbrigaadi, kellele läheb kogu raha ja kaasaegne tehnika.

Paberil on 13 pataljoni, millest 2 on soomus-, 2 mehhaniseeritud jalaväe-, 3 jäägri- ja 6 kergejalaväepataljoni.

Eesti

Umbes 2800 + 1000 sõjaväelast. 6 pataljoni (2 jalaväe, 3 kergejalaväe, 1 NATO pataljon)

Läti

Umbes 1250 + 1000 sõjaväelast. 3 pataljoni (2 kergejalaväe, 1 NATO pataljon)

Leedu

10800 + 1000 sõjaväelast. 7 pataljoni (3 mehhaniseeritud jalaväe-, 3 motolaskur-, 1 NATO pataljon)

USA ja Ühendkuningriik

6 pataljoni (3 õhuväe-, 2 lahingukopterite, 1 motojalaväepataljon). Loomulikult on USA potentsiaal palju suurem, kuid järelduse 6 pataljoni olemasolu kohta tegi analüüsikeskus Rand analüüsides, millised üksuksed jõuaksid kriisi korral piirkonda.

NATO

Umbes 5000 sõdurit, 5 pataljoni. NATO 40 tuhandest mehest koosneva operatiivse reageerimise jõudude peamise löögijõu moodustab Very High Readiness Joint Task Force tähendab 5 tuhandet sõjaväelast, kes on võimelised lahingusse asuma 2-7 päeva jooksul.

"Ühe kuni kahe päeva jooksul lahkuvad üksused oma garnisonidest, kuid see ei tähenda, et nad veel sama kiiresti kohale saabuvad. Lisaks neile tuleb meritsi piirkonda toimetada raskerelvastus. Ja ka meretee läbimiseks näiteks Bilbaost Tallinnasse kulub oma aeg, märgib Karlis Nerentniks.

Õhujõud

Venemaa

200 kuni 300 lennukit. 27 diviisi (üheksa Су-27, kaks Су-34, kolm МиГ-29, neli МиГ-31, viis Су-24, neli Ту-22M3 diviisi).

Rootsi

97 lennukit. 4 JAS "Grippen" diviisi.

Soome

62 lennukit. Kolm McDonnel-Douglas F/A-18 diviisi.

NATO

Umbes 150-200 lennukit. 18 diviisi (viis F-15, üks B-1B, viis F-16, kaks F/A-18, kaks Typhoon FGR Mk4, üks Rafale B/C, samuti F-22, A-10, CF-18 diviis).

Laevastik

Venemaa

Kaks "Sovremennõi" tüüpi hävitajat, kaks "Neustrašimõi" tüüpi valvelaeva, neli "Stereguštši" tüüpi korvetti, 4 "Ovod" tüüpi väikest raketilaeva, 6 väikest 1331-М tüüpi allveelaevatõrjelaeva, 7 "Tarantul" tüüpi raketiallveelaeva

Rootsi

Seitse korvetti (5 "Visby", 2 "Göteborg" tüüpi), kolm allveelaeva (3 "Gotland" ja 2 "Södermanland" tüüpi)

Soome

Kaheksa raketiallveelaeva (4 "Kauma" ja 4 "Hamina" tüüpi)

Neli NATO pataljoni, kokku umbes 4 tuhat sõjaväelast saabuvad kohale järgmise aasta lõpuks. Poolasse paigutatavas pataljonis saavad olema ameeriklased, britid, ja rumeenlased. Leedus sakslased, belglased, horvaadid, prantslased, luksemburglased, hollandlased ja norrakad. Lätis paiknevas pataljonis kanadalased, albaanlased, itaallased, poolakad ja sloveenid, Eestis paiknevas pataljonis britid, taanlased ja prantslased.

Toimetuse seisukoht ei pruugi kokku langeda autori seisukohaga.

Tagid:
okupatsioon, jõud, sõda, NATO, Balti meri, USA, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad