19:57 21. Mai 2018
Tallinn+ 18°C
Kuula otse
Briti sõjaväelased

Saarlased hakkavad pärast Brexitit kõvemini siputama

© Flickr / Defence Images
Uudised
lühendatud link
7431

Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust peaks tema relvajõud maailmas olulisemat osa mängima, teatas kaitseminister Michael Fallon intervjuus Taani ajalehele Jyllands-Posten. Euroopas hakkab NATO vastu seisma Venemaale.

TALLINN, 16. november — Sputnik. Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust, kuid ei kavatse loobuda võimsa sõjaväega riigi mainest. Ilmselt saab üheks Ühendkuningriigi EL-st lahkumise tagajärjeks Briti sõjalise aktiivsuse tõus maailmas. Sellest teatas kaitseminister Michael Fallon intervjuus Jyllands-Postenile. Muudatused saavad olema seotud uute võimalustega, mis tänu Brexitile tekivad, vahendas Inosmi.

Jyllands-Posten: "Kaubanduses teete te edaspidi suuremat koostööd Rahvaste Ühenduse riikide: Indiaga, Austraaliaga jne. Kas see tähendab, et kavatsete suurendada ka sõjalist aktiivsust väljaspool Euroopat?"

"Kui lahkume EL-st, hakkame aktiivsemalt tegutsema teiste alliansside ja partneritega," räägib Michael Fallon ja loetleb: NATO, USA, "viie riigi" sõjaline allianss (Austraalia, Uus-Meremaa, Malaisia ja Singapur), "viie silma" luurevaldkonnas (USA, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia).

Möödunud jõuludeks esitatud arengukava näitas, et britid on häälestatud rahvusvahelise aktiivsuse tõusule, sealhulgas osalusele rahvusvahelistes õppustes erinevate partnerite ja liitlastega, tuletab Fallon meelde, lisades, et Brexit tugevdab seda tendentsi.

"See, et me lahkume EL-st, tähendab, et me peame tegema rohkem," räägib Fallon, kes kohtus kolmepäeval Frederiksborgi lossis Skandinaavia, Balti riikide ja Poola kaitseministritega.

Intervjuu Jyllands-Postenile toimus 7. novembril Falloni tohutu suures ja hästi turvatud kabinetis Ühendkuningriigi kaitseministeeriumis. Hoone sissepääsu juures seisvad turvamehed on relvastatud ja valmis neid vajadusel ka käiku laskma. Hoonesse pääsemiseks tuleb läbida turvakontroll, mille üksikasju ei tohi avalikustada. Hoones kehtivad karmid turvanõuded mobiiltelefonide kasutamiseks. Mõnedes hoone osas peab see olema välja lülitatud. Sellest majast juhitakse üht sõjaliselt võimsamat riiki. Brittidel on Euroopa suurim kaitseeelarve ja sõjalaevastik, mida Michael Fallon oma intervjuus mainib.

Miljonilised plaanid

Pikka kasvu, 64-aastane poliitik võttis kuue seljast ja jäi valge särgi väele. Hiljem tuleb tal pintsak uuesti selga panna ja minna parlamendi alamkotta ette kandma kavadest sulgeda vanad ja investeerida uutesse ja kaasaegsetesse sõjaväebaasidesse. Selle kava realiseerimine läheb maksma 4 miljonit naela. Ja see pole kaugeltki ainuke miljoneid maksma minev plaan. Järgmisel aastal alustatakse kaheksa ülimoodsa Type 26 fregati ehitust (kaheksa miljonit naela), rääkimata tuumaallveelaevade ehituse taastamisest programmi "Trident" raames (Valitsuse andmetel 21 miljonit, tuumaallveelaevade vastaste andmetel 200 miljonit naela). 

Samuti kavatsevad britid luua mereväebaasi Pärsia lahe piirkonnas Bahreinis. Oluline on märkida, et Bahrein asub "Suessi kanalist idapool"). See on Briti sõjaajaloos erilise tähendusega väljend. Pärast viimast maailmasõda jäi UK superriigi staatusest ilma ja 1970-ndate alguses loobus "Suessi kanalist idapool" asuvast baasist.

Nüüd pöördub ta uue baasiga piirkonda tagasi. Soov laiendada oma kohalolekut teistesse maailma piirkondadesse sai uut hoogu tänu Brexitile, britid tahavad laiendada oma poliitilist, majanduslikku ja sõjalist koostööd EL mittekuuluvate riikidega.

Kuid see ei tähenda, et Ühendkuningriik loobub Euroopast, toonitab Michael Fallon: "Selle kontinendi kaitsmine on endiselt meie kohus. Seepärast saadamegi me oma väed Eestisse, paigutame kompanii Poolasse, saadame "Typhooned" (häbituslennuki tüüp) Rumeeniasse."

NATO kavatseb paigutada Balti riikidesse ja Poolasse neli tuhat sõjaväelast. Briti sõjaväelaste panuseks saab olema 800 meest Eestisse, kus neile pakuvad seltsi 200 Taani sõjaväelast, lisaks saadetakse 150 Briti sõdurit Poolasse. 

Selles Euroopa osas suurendab Ühendkuningriik ja NATO oma kohalolekut Venemaa agressiivse tegevuse tõttu. Venemaa tegevust arutatakse Frederiksborgi lossis samuti.

"Me peame ilmutama meelekindlust, ei maksa karta. Kahtlemata muutuvad ähvardused üha reaalsemaks. Balti riigid on eriti mures Venemaa agressiivsuse tõusu pärast, mida nad, nagu meiegi, täheldavad," räägib Fallon, viidates Venemaa allveelaevade ja lahingulennuväe aktiivsuse tõusule.

"Me peame Venemaale vastu astuma pikki kogu NATO idapiiri, Balti merest Musta mereni."

Küsimus on selles, kas sellest, praegust ettevalmistuse taset arvestades, piisab. Analüütikakeskus RAND modelleeris olukorda ja jõudis järeldusele, et Venemaa võib läbi kogu Baltikumi marssides jõuda Eesti ja Läti pealinnadesse 36 kuni 60 tunniga.

"Prognoositav kohalolek (umbes neli tuhat sõjaväelast) mitte ainult et ei lisa meile kindlust, vaid saab meeldetuletuseks ka teistele NATO liikmesriikidele," seletab Fallon ja lisab, et NATO võib tagada nendele 4000 sõjaväelasele kiiresti ka abiväe.

Allianss "tõstab oma mobiilsust NATO piirides ja vähendab lubade hulka, mis on vajalikud isikkoosseisu, tankide ja lennukite ümberpaigutamiseks, et neid saaks võimalikult kiiresti eesliinile paigutada."

Kas praegune tase on piisav, võib tuleb relvastumist suurendada?

"Praegu on meil suured väekoondised. Ühiste kiirreageerimisjõudude (Very High Readiness Joint Task Force) suurus on mitu tuhat meest. Meil on pataljon igas Balti riigis ja Poolas, kuid lisaks sellele soovitame me loomulikult kõikidele NATO riikidele suurendada oma kaitsekulutusi kahe protsendi tasemele. Ühendkuningriik on selle taseme juba saavutanud."

Michael Fallon peab silmas NATO eesmärki tõsta liikmesriikide kaitsekulutusi 2%-ni SKT-st. Taani oli sellest möödunud aastal väga kaugel — 1,1%, sel aastal võidakse jõuda 1,2%-ni.

Kas te tahate öelda, et Taani peaks kaitsekulutusi suurendama?

"Selles on kõik NATO riigid kokku leppinud. Kõiki ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, kuid jah, me kutsume kõiki NATO liikmesriike üles saavutama kahe protsendi taseme," vastas Michael Fallon, vaieldes vastu nendele, kes arvavad, et hoopis olulisem on raha sotsiaalvajadusteks kulutada." 

"Iga riigi esmane ülesanne on kaitsta oma rahvast"

Kuid suurem osa vahenditest kulutataks Süürias või näiteks Eestis, mitte aga Taani rahvusliku julgeoleku peale.

"Ma pole sellega nõus. ISIS tahab hävitada meie elulaadi Euroopas. DAESH ähvardab Kopenhaagenit, Londonit, Pariisi, Brüsselit. Sellepärast liituski Taani koalitsiooniga ja etendab selles juhtivat osa. Ta on üks tosinast riigist, kes on võitlusesse ISIS-ega andnud oma panuse," vaidleb Michel Fallon vastu ja ühtlasi kiidab Taanit, tema väikesele eelarvele vaatamata.

Hiljem sai Jyllands-Posten kirjaliku kommentaari kaheprotsendilise kaitsekulutuste kohta kaitseminister Peter Christensenilt: "Olen nõus, et me peaksime oma riigikaitsesse rohkem panustama. Seepärast esitaski valitsus konkreetse ettepaneku kuni 2025. aastani ulatuva plaani raames," pidades silmas et, plaanis 2025. aastani eraldatakse 800 miljonit krooni, mis lähevad polisteile ja kaitseväele. Kuid selleks, et saavutada kahe protsendi tase, tuleks ainult kaitseväele eraldada 20 miljardit."

Arktika taasmilitariseerimine

Kaitseministeeriumi tagasi pöördunud, teatab Michael Fallon, et Venemaa avaldab survet mitte ainut Ida-Euroopale ja Süüriale. See toimub ka Arktikas, mis Gröönimaa tõttu on Taani erilises huviorbiidis.

"Me näeme, kuidas Venemaa mehitab uuesti mõningaid külma sõja aastatel maha jäetud baase ja see teeb muret. Me tahaksime, et Arktika jääks rahumeelseks piirkonnaks ja ilmselt iga relvastuse suurendamine destabiliseerib seda".

Fallon kinnitab, et Putiniga ei ole kerge asju ajada.

"Ta on täis otsustavust reegleid rikkuda"

Falloni arvates oleks parimaks lahenduseks NATO poolt näidata Putinile, et tal ei maksa üritadagi. "Me peame riigikaitset tugevdama ning andma Venemaale mõista, et me oleme valmis üksteist kaitsma. Kuid seal, kus Venemaal on mõjuvõimu, näiteks Iraanis ja Süürias, peame me temaga koostööd tegema."

Britid kavatseda karmistada oma Venemaa poliitikat mitte ainult kaitsevaldkonnas. Nad olid juhtivad majandussanktsioonide pooldajad. Erinevalt näiteks Saksamaast ei ole britid eriti sõltuvad Venemaa gaasist, nii et tendents konfliktideks sellel teemal võib väheneda, kui Briti surve EL-s kaob. Fallon arvab, et paljud EL-s toetavad sanktsioonide ideed ja räägib, et kuigi seisukohad riigiti varieeruvad, on ta "veendunud", et sanktsioone jätkatakse ka Ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust ja toonitab: "Me ei ole veel lahkunud."

Kaitseministrid Kopenhaagenis

Põhja-Euroopa, Balti riikide, Poola ja Ühendkuningriigi kaitseministrite kohtumine toimus Kopenhaagenis Frederiksborgi lossis.

Kohtumisel arutati Venemaa tegevust Balti merel ja Atlandi ookeani põhjaosas, samuti NATO ja EL sõjalist koostööd, et vältida dubleerivaid tegevusi.

See kohtumine lõpetab Taani eesistumise Skandinaavia sõjalise koostöö organisatsioonis Nordefco, kuid esindatud on samuti Balti riigid, Poola ja Ühendkuningriik. Hollandi ja Saksamaa kaitseministrid olid samuti kohtumisele kutsutud, kuid ei saanud osaleda.

Nordefco riigid kirjutasid kohtumisel alla kokkuleppele rahuajale üksteisele juurdepääsu hõlbustamisest oma territooriumi maismaale, merele ja õhuruumile.

Tagid:
uued võimalused, julgeolek, Brexit, IS, NATO, Michael Fallon, Taani, Poola, Suurbritannia, Arktika, Euroopa, EL, Balti riigid

Peamised teemad

  • Kes kirjutas alla Eesti põlevkivienergia surmaotsusele, illustreeriv foto

    Majandusteaduste doktor, professor Hanon Barabaner rääkis uudisteportaalile Sputnik Eesti sellest, mis ootab ees riigieelarvesse kaalukat panust andvat põlevkivienergeetikat.

    10
  • Nord Stream ehitus

    Petro Porošenko proovis oma võimeid Euroopa veerukirjanikuna, avaldades oma seisukohavõtu Saksamaa juhtivas Ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung. Teemaks on sakslaste korrektne suhtekorraldus "Vene koletisega", keda Saksamaa Porošenko arvates "toidab".

    13
  • Edgar Savisaare täiendav terviseekspertiis sai valmis

    Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) korruptsioonisüüdistustusega kohtu all olevale Edgar Savisaarele tehtud terviseekspertiis on valmis ja peaks Harju maakohtusse jõudma veel sel nädalal.

    30