15:26 11. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.4627
Kaitseliidu õppused

Uudiseid Tapa-Loobu rindelõigust Afganistanis?

© Flickr / Latvijas armija
Uudised
lühendatud link
18254

Järgmisel kevadel saabuvad Eestisse 800 Ühendkuningriigi sõjaväelast, 300 võrra rohkem, kui veel sel suvel kavandati.

TALLINN, 18. november — Sputnik. Lisaks elavjõule pannakse kaasa ka Challenger 2 tankid ja muu soomustehnika, ründelennukid Typhoon, droonid ja raketisüsteemid GMLRS (Guided Multiple Launch Rocket Systems), mille GPS teel juhitavad raketid tabavad sihtmärke kuni 70 kilomeetri kaugusel, teatas Inosmi.

Raketisüsteeme hakkavad käitlema vähemalt 25 Briti sõjaväelast, ühe seadeldise meeskonda kuulub 3 inimest. GMLRS süsteeme kasutasid britid 2007. aastast Afganistanis Talibani punkrite hävitamiseks, ainuüksi Hellmandi provintsis lasti 410 selle süsteemi raketti.

Kaheksasaja Briti sõduri toomine Eestisse 6 kuuks on suurim Briti vägede paigutamine Venemaa piiride äärde külma sõja lõpust saadik ja seepärast pole imestada, et sellele pööratakse meedias palju tähelepanu, seda enam, pärast Trumpi valimist USA presidendiks.

Euroopas kardetakse, et USA võib järsult vähendada oma aktiivsust ja toetust NATO-le ning loobuda oma kaitsekohustusest mõne bloki liikme vastu suunatud agressiooni korral (Venemaa poolt) või üldse alliansist lahkuda. Briti tabloidid kirendavad pealkirjadest stiilis "Sõda Venemaaga on vältimatu, kui Ühendkuningriik ja NATO ei suhtu tõsiselt Trumpi hoiatusse kaitse-eelarve suurendamise kohta", "Venemaaga puhkeb sõda, kui Trump NATO-st loobub " või "Trumpi saamine presidendiks võib tähendada sõda Venemaaga".

Balti riikide julgeoleku tagamine on Euroopa jaoks muutumas Venemaa heidutuse elemendiks. Endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja, Briti kindral Richard Shirreff, kõmulise raamatu "2017: Sõda Venemaaga" autor, leiab, et seda on võimatu teha, kui NATO vägede paigutamine Balti riikides ei saa olema alaline.

800 Briti sõduri paigutamine on vaid algus. Shirreff tahaks näha just Ühendkuningriiki nende riikide kaitsmiseks pingutatavate NATO vägede eesotsas. Lisaks on ta absoluutselt veendunud, et Venemaa ei viivita NATO nõrga koha ärakasutamisega Euroopas, kui Trump ei kinnita USA kindlaksjäämist NATO põhikirja 5. artiklist tulenevale kollektiivkaitse põhimõttele. See võib väljenduda Venemaa teatud "avantürismis" Balti riikide suhtes.

Väljaanne Express tsiteerib innukalt Ameerika sõltumatu ajakirjaniku ja Lähis-Ida eksperdi Michael Totteni arvamust, et "Eesti valmistub saama uueks Afganistaniks" ja riik koolitab oma kodanikke "võitlema nagu sissid Iraagis ja Afganistanis".

Peetakse silmas Kaitseliidu õppusi. Selle aasta 31. oktoobril avaldas The New York Times artikli "Venemaa kollitatud tilluke Eesti koolitab rahvast sissisõjaks" ("Spooked by Russia, Tiny Estonia Trains a Nation of Insurgents"). Kaitseliit korraldab oma 25 400 liikmele õppusi ja valmistab neid ette agressorivastaseks sissivõitluseks, sealhulgas õpetades neile käepärastest vahenditest lõhkekehade (ingl. k — IED) valmistamist, mis tekitasid omal ajal Iraagis ja Afganistanis koalitsioonijõududele märkimisväärset kahju. Koalitsioonivägede koosseisus Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelased räägivad, et nad kogesid oma nahal IED-de efektiivsust ja "ka venelased on inimesed, keda kohutaks" nende kasutamine. 

Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili on veendunud, et "sissitegevus peab okupeeritud territooriumil algama kohe pärast sissetungi" ja sellepärast antakse Kaitseliidu liikmetele välja relvad ja lubatakse neid kodus hoida. Kodudes hoitavate relvade arvu ei avalikustata, kuid nende väljastamine on pärast Ida-Ukraina konflikti puhkemist suurenenud. The New York Times märgib, et Eesti ettevalmistused sissisõjaks sellise kolossi vastu nagu Venemaa tundub "lapsik", kuid eestlased ise arvavad, et Iraak ja Afganistan on sellise sõja efektiivsust võimsa sõjalise jõu vastu tõestanud.

Alles veebruaris modelleeris korporatsioon RAND Venemaa agressiooni Balti riikidesse (sellise olukorra modelleerimistööd käivad 2014. aastast) ja jõudis järeldusele, et Vene väed oleksid Talllinas pärast aktiivse sõjategevuse puhkemist 60 tunniga ja "negatiivse stsenaariumi korral" isegi 36 tunniga.

Sõda Eesti pärast ei ole uus teema. 2015. aasta jaanuaris ennustas valitsusväline analüüsikeskus Atlantic Council projekti Art of Future Warfare raames tulevast sõda oma ilukirjanduslikus materjalis "Tallinn tules", mis oli pühendatud Venemaa sissetungile Balti riikidesse. Süžee on lihtne. Etnilised venelased korraldavad Tallinnas demonstratsiooni, mis julmalt laiali aetakse. Putin nõuab asjaolude kohta juurdluse läbiviimist, kuid Eesti keeldub. Putin korraldab Eesti piiri ääres sõjaväeõppused.

Piiri lähedal paiknevaid Eesti väeüksusi tulistavad tundmatud isikud. Paari kuu pärast käib Eestis juba täielik kodusõda nagu Novorossias (Ida-Ukrainas — toim.). Eesti palub NATO-lt abi ja USA saadab appi oma väeüksused.

Ja siis… Kõigepealt annavad Vene häkkerid küberlöögi USA ja Euroopa taristu pihta, kuid ei suuda sõjaväe sidesüsteeme kahjustada. Eesti kaitseotstarbeliste ja tsiviilvõrgustike üle aga seatakse sisse täielik Venemaa kontroll. Etnilised venelased püüavad hõivata tsiviillennujaama ja kahjustavad õhuväe lennubaasi stardi-maandumisrada. USA tankidiviis, mis on Eestisse saabunud vaid paar päeva enne agressiooni algust, suudab siiski maabuda ja asub Venemaa vägedega lahingusse Tallinna tänavatel.

Tankid põlevad. Venemaa raadio-elektronvõitluse seadmed suruvad maha side. Kolm USA F-35 lennukit tulistatakse alla. USA, Ühendkuningriigi ja Norra lennuvägi kardab Venemaa õhutõrjesüsteeme. Vene häkkerid külvavad USA meedias paanikat ja kaost ning üritavad sealset "kaitsetahet" murda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kaitsevägi, rünnak, julgeolek, Kaitseliit, The New York Times, NATO, Michael Totten, Afganistan, Suurbritannia, Eesti, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad