03:35 17. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
NATO raketikompleks

Ühendkuningriik lõi vedelaks ega toogi rakette Eestisse

© Flickr / Brent Schmidt
Uudised
lühendatud link
9121

Üha kasvav konfrontatsioon Balti õhuruumis, samuti Moskva vastureaktsiooni kartus võisid sundida Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi muutma otsust paigutada Eestisse keskmaaraketid.

TALLINN, 21. november — Sputnik. Ühendkuningriik loobus plaanidest paigutada Eestisse keskmaa tegevuskaugusega raketid Guided Multiple Launch Rocket Systems (GMLRS) kartusest Kremli reaktsioonile, kirjutab Eesti Sputnik ajalehes The Sunday Times ilmunud artiklile viidates.

Möödunud nädalal tekitas palju kõmu meediaväljaannete teated Briti rakettide võimalikust paigutamisest Eestisse. Seda sammu tõlgendati NATO vastusena Moskva sammule paigutada Kaliningradi lähedale raketikomplekid Iskander. Kuid hiljem muudeti UK kaitseministeeriumi internetis avaldatud pressiteadet selliselt, et sealt kadusid kõik viited rakettidele. Kaitseametkond teatas, et rakettide paigutamist arutatakse kui üht meedet, kuid see samm vajab veel kinnitamist.

Ühendkuningriigi kavade muutus võis olla tingitud konfrontatsiooni suurenemise kartustest Venemaa õhu- ja kosmosevägede ja NATO vahel, kirjutab ajaleht. Väljaande andmetel teevad Venemaa hävitajad Balti mere piirkonnas patrullivate Briti kuninglike õhujõudude (RAF) luurelennukite tuvastuslende.

RAF kõrge esindaja rääkis väljaandele, et Venemaa ja Briti õhujõudude vastasseis on saanud juba tavapäraseks. Venemaa Су-27 hävitajad "saadavad" raadioelektronluure ja aerofoto lennukeid RC-135 Rivet Joint, kui need jälgivad Venemaa raadioeetrit ning üritavad tuvastada Venemaa radarite ja raketipatareide asukohti.

Teatatakse, et RC-135 luurelennukid, mis baseeruvad Inglismaal Suffolkis asuvas USA-le kuuluvas Mildenhalli baasis, tegelevad samuti aktiivselt teabekogumisega Islamiriigi tegevuse kohta Iraagis ja Süürias. RAF pilootide teadetel käituvad Venemaa lennukite piloodid vähem agressiivselt, kui Balti õhuruumi ilmuvad Briti lennukid võrreldes nende käitumisega USA lennukite suhtes.

"Meie ameerika kolleegid on sattunud silmitsi Venemaa õhujõudude üsna agressiivsete püüdurlendudega Balti õhuruumis, kuid venelased peavad end ülal küllaltki korrektselt, kui kõrval oleme meie," ütles väljaandele RAF allikas.

Veel üheks asjaoluks, mis võis mõjutada Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi otsust kutsuda tagasi kõik senised avaldused rakettide paigutamise plaanidest Eestisse võis olla soov mitte provotseerida Moskvat oma läänepiiride edasiseks kindlustamiseks — sõjaväelased ei julge prognoosida, milline saaks olema Venemaa vastus.

Määramatust lisab ka USA presidendiks Donald Trumpi valimine, kes seadis oma valimiskampaania ajal korduvalt kahtluse alla Põhja-Atlandi alliansi efektiivsuse. Trump teatas, et NATO, mis loodi 60 aastat tagasi vastukaaluks NSV Liidule "ei ole sellest ajast muutunud" ja allianss on "mineviku igand" ega pea adekvaatselt võitlust terrorismiga. Lisaks sellele kritiseeris Trump NATO liitlasi, sest nad ei panusta allianssi võrdeliselt USA-ga.

"Me maksame liiga palju ja kõik petavad meid. Kakskümmend kaheksa riiki petavad meid," teatas poliitik. Hiljem teatas ta, et NATO on pärast tema kriitikat oma suhtumist terrorismivastaseessee võitlusesse muutnud ja ta kavatseb "teha alliansiga tihedat koostööd".

14. novembril toimus Venemaa president Vladimir Putini esimene telefonivestlus USA vastvalitud presdient Donald Trumpiga, kus nad jõudsid ühisele arusaamisele hinnangutes USA ja Venemaa vahelistele suhetele, nimetades neid ebarahuldavateks ja pooldasid aktiivsemat koostööde nende parandamiseks.

Lisaks rõhutasid Putin ja Trump vajadust ühendada jõupingutused võitluseks rahvusvahelise terrorismi ja ekstremismiga. Trump omakorda väljendas lootust tugevate ja kestvate suhete kujundamiseks Venemaa ja Venemaa rahvastega, teatati valitud Ameerika presidendi meeskonnast.

Tagid:
telefonikõne, rakettid, GMLRS, The Sunday Times, NATO, Donald Trump, Suurbritannia, Eesti, Venemaa

Peamised teemad

  • Sabantui Tallinnas

    Tallinnas Tornide väljakul kogunes sadu pealinna elanikke ja külalisi, lauljaid-tantsijaid ja diplomaate, et tähistada 4. üleeuroopalist folkloorifestivali Sabantuy.

    23
  • Kallis lõbu: palju maksab Venemaa heidutus, illustreeriv foto

    European Reassurance Initiative rahastamine näeb ette "USA vägede edasise suurendamise" ja "Venemaa agressiooni heidutuse" Euroopas. Nii kulutatakse 800 miljonit dollarit "kaitserajatiste ehitustöödele, allveelaevatõrjerelvadele ja muudele kiireloomulistele prioriteetidele, mis heidutavad Venemaad". Balti riikidele on see hea uudis.

    34
  • Eesti lapsed

    Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

    41