08:05 18. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Eesti suuremate pankade töötajate huvi ametiühingute vastu on üliväike

Eesti suuremate pankade töötajate huvi ametiühingute vastu on üliväike

© Sputnik / Вадим Анцупов
Uudised
lühendatud link
2810

Kui ligi kaks kolmandikku Nordea Eesti töötajatest kuulub Eesti Finantssektori Töötajate Liitu (EFL) ja peagi loodetakse ka kollektiivlepinguni jõuda, siis teistes Eesti suuremates pankades on ametiühinguliikumine alles lapsekingades ning aktiivne liikmeskond sisuliselt puudub.

TALLINN, 23. november — Sputnik. EFL-i kuulub veidi üle 400 inimese, kellest 303 töötavad Nordea pangas. Kuigi ametiühingu liikmete hulgas on enamiku Eesti suuremate pankade ja nende tütarfirmade töötajaid, puudub neis valitud usaldusisik ja aktiivne liikmeskond, kes oleks valmis panga juhtkonnaga läbirääkimistesse asuma, ütles EFL-i juhatuse esimees Tanel Erik Podar BNS-ile. "Pangad ise ei teagi, kui paljud töötajad ametiühingusse kuuluvad," märkis ta.

Küsides Eesti suurematelt pankadelt, kas nende organisatsioonis on näha ametiühingu alast liikumist ja kui suur osa panga töötajaskonnast kuulub EFL-i, andsid pangad lakoonilisi ja ettevaatlikke vastuseid. "Keeruline on öelda, kas ametiühing on populaarne või mitte. Liikmeks olemine on iga inimese, nii ka meie töötajate vaba tahe ja töötajatel puudub kohustus oma tööandjat liikmelisusest teavitada," ütles Swedbanki kommunikatsioonijuht Mart Siilivask BNS-ile.

Nii LHV kui ka SEB panga esindajad andsid mõista, et nende töötajad kuuluvad EFL-i, kuid täpsemaid kommentaari ei andnud. Erinevalt Nordeast ei peeta teistes pankades ka kollektiivlepingu läbirääkimisi, mis reguleeriks töötajate töötingimusi, kuna selleks ei nähta otsest vajadust.

Podari sõnul ongi Nordea pank suur erand, kuna seal on valitud ametiühingu usaldusisikud ja moodustatud kohalik osakond. "Seda sel lihtsal põhjusel, et seal on aktiivsed töötajad ja suured muudatused tulemas. Teised pangad on hetkel veel oluliselt nõrgemalt esindatud, aga järgmiste aastate jooksul loodame sealgi näha positiivseid muutuseid," rääkis Podar.

Tema sõnul on neil järgnevatel aastatel plaanis mitmeid tegevusi, mis peaks ametiühingu liikmete arvu kasvatama. Lisaks loodetakse sellele, et pangatöötajad hakkavad rohkem mõtlema oma Skandinaavia kolleegide moodi. "Konkreetsete tegevuste plaani veel ei avaldaks," lisas Podar.

Nordea panga juhtkond ja ametiühing peavad praegu läbirääkimisi Eesti esimese finantssektori kollektiivlepingu sõlmimiseks. Pärast mitut kohtumist on kokkulepe siiski sündimata jäänud, kuna pank ei ole nõus DNB-ga ühinemisel koondatavatele töötajatele ametiühingu hinnangul piisavalt suurt hüvitist maksma.

Podari sõnul kaotab DNB ja Nordea panga liitumisega töö umbes kuni 30 protsenti töötajatest. Ta ei soostunud küll täpsustama, kui suurt lahkumishüvitist Nordeast koondatavad töötajad soovivad, kuid ütles, et igasugune mõistlik täiendav hüvitis lisaks ühe kuupalga suurusele seaduses sätestatud koondamishüvitisele oleks positiivne areng.

Lisaks on meedias palju tähelepanu pälvinud konflikt Nordea endise ametiühingu usaldusisiku Hannes Veskimäe ja juhtkonna vahel. See sai alguse möödunud aasta kevadel, kui Veskimäe lõi Eesti esimese pangas tegutseva ametiühingu. Nordea pank on süüdistanud Veskimäed pangaandmete avalikustamises, töömeilide kasutamises töökohustustega mitteseotud eesmärkidel ja töölt puudumises.

Eelmisel sügisel jõudis konflikt töövaidluskomisjoni, kus leiti, et pank on usaldusisikut diskrimineerinud ja määras seepeale Veskimäe tagasi Nordea panka tööle. Samas polnud pank töösuhtest huvitatud ja vaidlustas komisjoni Veskimäe kasuks tehtud otsused kohtus.

Tagid:
ametiühing, Eesti Finantssektori Töötajate Liit, SEB, pangad, Swedbank, LHV, Nordea, Tanel Erik Podar, Mart Siilivask, Eesti

Peamised teemad