23:31 19. August 2017
Tallinn+ 19°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Igaühel oma meedia: Putin õnnitles, Trump sõimas

© AP Photo / Alexander Zemlianichenko
Uudised
lühendatud link
Meedialahingud (93)
10430

Kolmapäeval, 23. novembril, kommenteerides Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastutegevusest Venemaa meediale, õnnitles Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin Sputniku ja RT ajakirjanikke.

TALLINN, 24. november — Sputnik. Kommenteerides Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastutegevusest Venemaa meediale, õnnitles president Vladimir Putin Sputniku ja RT ajakirjanikke nende tööülesannete eduka täitmise puhul. Samal päeval tegi USA presidendiks valitud Donald Trump peapesu CNN-i ja teiste „valelike meediakanalite“ juhtidele.

„Aga neid meedia esindajaid, ajakirjanikke, kes on ajendanud Euroopa esinduskogu esindajaid sellist otsust vastu võtma, tahan õnnitleda selle puhul, et kõige järgi otsustades teevad nad oma tööd aktiivselt, tulemuslikult ja andekalt," ütles Putin.

Euroopa Parlamendi saadikud hääletasid kolmapäeval Vene meediale vastutöötamist käsitleva resolutsiooni poolt, kusjuures kõige ohtlikumateks nimetati agentuuri Sputnik ja telekanalit RT.

691 hääletamises osalenud saadikust hääletas dokumendi toetamise poolt 304, vastu — 179 ja erapooletuks jäi 208 inimest.

Vladimir Putin teatas reolutsiooni kommenteerides, et „kõik püüavad õpetada demokraatiat, kuid keelud ei ole selleks parim viis. Me näeme ilmselget demokraatia kuvandi degradeerumist Lääne ühiskonnas," kommenteeris Vladimir Putin.

Riigipea avaldas ühtlasi lootust, et terve mõistus pääseb siiski prevaleerima ja tegelikke piiranguid Vene meediaväljaannetele ei tule.

Samaviisi kui terrorisride vastu

Resolutsioonis pealkirjaga „EL-i strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale", mille algatas Poola eurosaadik Anna Fotyga, kinnitatakse, nagu väidetakse, nagu osutaks Venemaa rahalist abi EL-i liikmesriikide opositsioonilistele erakondadele ja teistele organisatsioonidele ning kasutaks riikidevaheliste kahepoolsete suhtete mõjutegureid kogukondade lõhestamiseks ja ühtekuuluvuse õõnestamiseks.

Peamiste teabeohtudena Euroopa Liidule ja tema partneritele Ida-Euroopas nimetatakse resolutsioonis agentuuri Sputnik, telekanalit RT, sihtasutust Russki Mir ja Venemaa välisministeeriumile alluvat föderaalagentuuri Rossotrudnitšestvo.

Dokumendis öeldakse, et Moskva arendab Euroopa Liidu suhtes „vaenulikku propagandat". Samas võrdsustavad resolutsiooni autorid vastutegevuse Venemaale võitlusega Islamiriigi vastu ja kutsuvad Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu liikmesriike üles vastupropaganda-alaseid projekte täiendavalt rahastama. Eelnevalt on Euroopa portaal EU Observer teatanud, et neil eesmärkidel võib EL-i Venemaale informatsioonilise vastutegevuse töögrupp saada miljoni euro suuruse eelarve. Lisaks sellele tehakse ettepanek parendada, sealhulgas rahastuse võrra tugevdada telekanalit Euronews.

Dokument kätkeb formuleeringuid, mis tipnevad ettepanekuga kehtestada tsensuur Vene meediaväljaannete vastu ja mis kutsuvad EL-i riike üles esinema „konkreetsete õiguslike algatustega, et tagada tõhusam ja suurem vastutus desinformatsiooni ja propaganda probleemi lahendamisel". Samas räägivad dokumendi autorid meedia mitmekesisuse ja teabevabaduse vajalikkusest.

Vastuvõetud dokumendil on soovituslik iseloom, selle täitmine ei ole Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuslik.

Sputniku vastulause

Infoagentuur ja raadio Sputnik kutsus Euroopa ja Ameerika meediavabadust kaitsevaid organisatsioone üles tarvitusele võtma abinõusid Euroopa Parlamendi poolt 23. novembril 2016 vastu võetud resolutsiooni "EL-i strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale" tagajärgede ärahoidmiseks.

Peatoimetaja Margarita Simonjani allkirjastatud sellekohane kiri palvega peatada pealetung sõnavabadusele EL-s saadeti rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, UNESCO ja Piirideta Reporterid. Resolutsioon on suunatud meediavabaduse piiramisele EL-s ja selliste meediaväljaannete nagu Sputnik tegevuse lõpetamisele.

Agentuuri Sputnik kirjas räägitakse muuhulgas: "Resolutsioon annab valusa hoobi mitmete autoriteetsetele väljaannetele, sealhulgas agentuurile Sputnik ja selle eesmärgiks on lõpetada tema tegevus EL-s. Veelgi enam, see resolutsioon on otseses vastuolus EL inimõigusi ja meediavabadust käsitlevate õigusnormidega, nagu Inimeste kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 19, EL põhiõiguste harta artikliga 11 ja EL 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooniga Digitaalse informatsioonivabaduse strateegiast EL välispoliitikas.

Resolutsiooni kriitika

Resolutsioon pälvis juba enne hääletusele panekut kriitikat paljude Euroopa Parlamendi saadikute poolt. Nii on Hispaania saadiku Javier Couso arvates „vastutustundetu seada selline riik nagu Venemaa ohutasandi poolest ühte ritta Islamiriigiga." 

Hispaania eurosaadik osutab rühma oma kolleegide nimel esinedes ühtlasi, et resolutsioonis vaadatakse mööda USA-poolsest propagandast „seoses nende hiljutiste, näiteks Iraagis korraldatud ning piirkonda laost külvanud rünnakute legitimeerimisega", aga ka Euroopa Liidu enda propagandast seoses tema tõlgendusega demokraatiast „kui ainuvõimalikust".

Sellega seonduvalt nõudis Couso saadikuterühm Venemaa tunnistamist „EL-i olulisimaks partneriks ja globaalselt tähtsaimaks tegijaks" ning tema suhtes sanktsioonide tühistamist ja Vene Föderatsiooni — Euroopa Liidu vaheliste kokkulepete taasjõustamist.

Riigiduuma välisasjade komisjoni liige Sergei Železnjak nimetas vastuvõetud resolutsiooni „russofoobseks õeluseks".

„Venevastane lobitöö Euroopa Parlamendis maha müünud täiesti absurdse ja iseenesest hämara resolutsiooni, faktiliselt võrdsustades väljamõeldud „Vene ohu" rahvusvahelise terrorismiga," ütles ta ja lisas, et peamiseks ohuks Euroopa Liidule on Brüsseli ametnike lühinägelikkus.

Riigiduuma välisasjade komisjoni esimees Leonid Slutski ei välistanud vastumeetmeid juhul, kui Euroopa Liidus kehtestatakse tsensuur Venemaa meediaväljaannetele. Samas avaldas ta lootust, et terve mõistus jääb siiski peale ja selleni asi ei lähe.

Venemaa Ajakirjanike Liidu sekretäri, liidu välisosakonna juhi Timur Šafiti arvates asetab Euroopa parlament oma sammudega Venemaa meedia väljapoole Euroopa ja maailma meedia tähendusest väljapoole omaette kategooriasse, kus rakendatakse eraldi sanktsioone, eraldi trahve ja eraldi karistusviise.

Euroopa Parlamendi saadik Eestist Jana Toom nimetas Euroopa Parlamendi otsust „häbiväärseks".

„Häbilugu. Resolutsioon propaganda kohta võeti vastu 304 häälega! Mida, nagu kurjad keeled räägivad, saab tõlgendada kui ISIS-e tunnistamist riigiks. EP reeglite kohaselt lähevad arvesse ainult poolt- ja vastuhääled, mis tähendab, et see tõsisasi, et resolutsiooni ei toetanud 387 saadikut, tulemust ei muuda," kirjutas Toom oma Facebooki kontol.

Läti eurosaadikud: resolutsioon Sputniku vastu diskrediteerib EL-i

Samal ajal aga…

Samal ajal tegi USA presidendiks valitud Donald Trump peapesu CNN-i ja teiste „valelike meediakanalite" juhtidele.

USA uue presidendi ja ameerika meediamanageride kohtumine kujunes viimastele „tõeliseks õudusunenäoks", kinnitab The New York Post viitega oma isiklikele allikatele.

„Telekanalite juhid ja saatejuhid tulid kohale eeldusega arutada ligipääsuvõimalusi presidendi administratsioonile, kuid selle asemel sattusid nad Trumpi kui kaubamärgi küüsi," vahendab ajaleht nimetamata jäetud vestluskaaslase sõnu. 

Tema sõnul osales arutelus 30 kuni 40 inimest. Nende seas olid telekanalite NBC, CNN, CBS, Fox News ja MSNBC tippjuhid.

„Trump kinnitas: „Me istume toas, mis on täis valetajaid, (esindajaid) müüdavatest ja ebaobjektiivsetest meediakanalitest, kes on eksinud kõiges." Need sõnad olid adresseeritud kõigile kohalolijatele.

Ta nimetas Jeff Zuckerit (CNN Worldwide president — toim) nimepidi ja ütles, et CNN — see on valetajate võrgustik, ja seal valetavad kõik," märgib väljaande teine allikas.

Trumpi meeskonnast seevastu väideti, et koosolek USA suurimate televõrkude juhtide osavõtul „läks suurepäraselt". „See oli pretsedenditu kohtumine, mis õnnestus meil korraldada vaid kahe päevaga," märkis vabariiklase kõneisik Kellyanne Conway.

Teema:
Meedialahingud (93)
Tagid:
resolutsioon, kriitika, propaganda, sõnavabadus, Euroopa Parlament, Donald Trump, Vladimir Putin, maailm, EL, USA, Venemaa

Peamised teemad