14:13 22. August 2017
Tallinn+ 17°C
Kuula otse
Miinijahtija, illustratiivne foto

Kodusadamas maksumärkideta

© Flickr / Allied Joint Force Command Brunssum
Uudised
lühendatud link
Indrek Sooda
12064

Eesti mereväe miinijahtija "Sakala" tõstis purjed öises Tallinna Miinisadamas 12. juulil ja jõudis peagi ookeani, et liituda NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga.

TALLINN, 24. november — Sputnik, Indrek Sooda. Pardal oli meedia teateil 34 meremeest. Tagasi kodusadamasse puhkusele tuli laev neli kuud hiljem. Lisaks koduste kallistustele ootasid aga meremehi seekord ees ka juhtkonna tellitud tolliametnikud ja riigiprokurör. Ja tööd oli neil seekord tõesti kuhjaga.

Tänaseks juba ametist lahkunud kaitseminister Hannes Hanso sõnul oli seni Eesti mereväe lippu kõrgel hoidnud laev tavalisest raskem pea tuhande liitri maksumärkideta kange alkoholi, veidi vähema koguse veini, poole miljoni sigareti ja pisukese koguse õlle-siidri võrra. Ministri sõnul ei saa Eesti Vabariik sellist asja taluda.

NATO 1. miinitõrjegrupp on NATO alaline üksus ja teenistus seal tähendab allumist muude juhendite kõrval ka Põhja-Atlandi liidu vägede staatuse kokkuleppele ehk niinimetatud NATO SOFA-le. Selle kokkuleppe kohaselt on kõrged osalevad pooled leppinud muuhulgas selles, et iga vastuvõttev riik pakub tema pinnale saabuvatele liitlasvägede sõjaväelastele kaupu ja teenuseid maksuvabalt, tegelikult ka. Ja sellest, et kaup on maksuvabalt, tuleneb mõistlikult, et maksumärke sellisel kaubal tõesti pole.

Viina ja veini voolaku jõena

NATO peakorterisse saabuvate uute töötajate kohalike oludega kurssiviimiseks üllitatud teatmikust on lugeda, et sõjaväelastele ja nende täisealistele pereliikmetele oma tarbeks soetatava maksuvabalt alkoholi ja tubaka kogused ühes kuus on järgmised: 3 liitrit kanget ja teist samapalju veinilahjat alkoholi ja 200 ehk blokk sigarette.

Need kogused võivad ajaliselt ja riigiti ning sõjaväebaasiti varieeruda, kuid põhimõte oli, on ja jääb, et ühe NATO liikmesriigi sõjaväelane joob teise liitlasriigi pinnal maksuvaba alkoholi ja teeb maksuvaba suitsu.

Edasi on juba puhas matemaatika. Meie välisvetes viibival miinijahtijal oli 34 meest, korda neli teenistuses oldud kuud annab kokku 136 meeskuunormi, ehk laeva peale kokku 408 liitrit kanget alkoholi, 306 liitrit (408 pudelit) veini ja 544 plokki sigarette. Tolli poolt sõjalaevalt avastatud kogused olid aga veelgi suuremad.

Enamasti pakuvad sõduripoed NATO sõjaväebaasides ka sellist odavat tulivett ja suitsu, mis ratsiooni alla ei lähegi. Näiteks kodumaine 3-liitrine kilepakendisse karbistatud Viru Valge viin maksis sõjast räsitud Bosnia pealinna Sarajevo Camp Buttmiri sõjaväebaasi "PX"-s (USA sõjaväetraditsioonist pärinev lühend sõnadest "post exchange" ja tähendab sõjaväebaasis asuvat sõjaväelastele mõeldud kauplust) koloniaalpoes 6 eurot ja oli piiramatult pakutav kõikidele seal teenivatele välisriikide sõjaväelastele.

Seega meie miinijahtijal avastatud kangema kraami soetamise seaduslikkuses ei ole erilist kahtlust. See, et kraam oli maksumärkideta, ei tähenda veel, et ta oli soetatud ebaseaduslikult.

Kuid asjal on üks konks ja nimelt, et kõik see maksuvabalt soetatav kraam on mõeldud sõjaväelasele tarbimiseks soetamiskohas, mitte edasimüümiseks ega ammugi kojuviimiseks.

Tagasiteel väljub kodumaa piiri ületav sõjaväelane NATO SOFA mõjualast. Seega kodumaal tuleb ka sõjaväelasel tubakat ja alkoholi soetades ikka ka riigimakse maksta.
Miinijahtija Sakala puhul on lugu veelgi keerulisem.

Teatavasti kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Nii et miinijahtija Sakala on Eesti territoorium, kus ta parajasti ka ei asuks.

Eesti tolli käsulaudade kohaselt on riiki lubatud sisse tuua kuni 800 sigaretti, kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini, kuni 110 liitrit õlut ja kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke.

Seega siis, kui need kogused 34 meeskonnaliikmega korrutada, tohtinuks miinijahtija tõesti olla vaid 27200 sigaretti, 2295 veinipudelit ja kõigest 340 liitrist viski-, konjaki- või viinapudelit.

Seetõttu tuleb kaitseväele halbu uudiseid karistusseadustikust, mille § 375. Alkoholi ebaseaduslik käitlemine ütleb esimeses lõikes, et maksumärgiga märgistamata alkoholi ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise eest suures koguses — karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Meedia teatel on seni selgusetu, kelle oma see avastatud alkoholilaar konkreetselt oli. Kui nii jääbki, tuleb paragrahvi edasi lugeda, sest järgmises lõikes seisab, et sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, — karistatakse rahalise karistusega.

Ja kui last laeval pole kellegi füüsilise isiku ehk meremehe oma, ju siis on see kroonu ehk kaitseväe oma. Sellest, et Eesti kaitsevägi on juriidiline isik, täpsemalt sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas, pole kahtlust, sest nii seisab kaitseväe korralduse seaduse päris alguses.

Karistusseadustiku viidatud paragrahvi kolmas lõige kohustab kohut konfiskeerima süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine. Nii et Maksu- ja tolliameti kanalisatsioon saab olema hüva kraamiga desinfitseeritud pikaks ajaks.

Eesti kohtupraktikast on teada juhtum, kus sõjalisel operatsioonil osalenud kaitseväelane sai küüned taha peremeheta käsitulirelvale, võttis oskaja inimesena selle koost lahti ja saatis jupikaupa posti teel oma sõpradele- tuttavatele. Rindeteedelt koju jõudes polnud muud muret, kui tuttavate käest jupid uuesti kokku korjata, relv kokku panna ja hüva riist oligi käes vaid postikulude hinnaga.

Sellest siis moraal, mis on lubatud sõjateel välismaal, ei pruugi sama seaduslik olla kodumaal.

Kaitsevägi on loost tuleveega kaadrimuudatusi juba teinud ja küllap vahetab nii mõnigi senine käsualune selle looga seoses käsuandjaga kohad.

Lõpetuseks veidi vanglamatemaatikat

Kui miinjahtija iga meeskonnaliige tunnistaks laeva lastist omaks tollieeskirjadega lubatud sisseveokoguse, saaks iga meremees selle osa viinadest seaduslikult oma jõululauale tõsta ja mis veelgi tähtsam, sellevõrra väheneks karistusseaduse tähenduses nõutud "lubamatu kogus", mis ei pruugi siis enam olla "suur". Kui see jääb alla seaduses nõutava "suure koguse", kukub tolliameti kriminaalasi kolinal kokku. Igatahes uurijatel-prokuröridel-advokaatidel saavad olema põnevad tööpäevad.

Elanud kord meremees, kes muudkui kaugetes sadamates käis ja sealt peeneid napse oma baarikappi ehteks tõi. Perenaist, nagu meremeestel tihti juhtub, polnud ka selle loo kangelasel ja nii oli tema kodu kuudekaupa vaid signalisatsiooni valvata. Siis, mingil ajal, pani meremees tähele, et tema alkoholipudelite kogus baarikapis on vaatamata signalisatsiooni laitmatule korrasolekule vähenema hakanud.

Viimases hädas oli merekarul hea nõu kallis ja ta pani baarikappi kaunisse rummipudelisse villitud eluohtlikku mürki. Järgmine kord pikalt merereisilt naastes leidiski ta oma elutoa diivanilt mürgisurma surnult kaks korteri valvesignalisatsiooni paigaldanud turvafirma töötajat. Diivanilaual olevast rummipudelist oli vedelikku puudu just paraja punnsuutäie võrra.

Kui nüüd oleks meremees uurijatele-prokuröridele rääkinud, kuidas asi tegelikult oli, tulnuks tal mitte ainult kaugesõidu meremehe auväärt ametist loobuda, vaid ettevaatamatu tapmise ja tugevatoimelise mürgi autoriseerimata hoidmise eest oma elukohas aastateks kroonuleivale minna.

Halvimast päästis aga hea advokaat, kes õpetas ütlema, et pudel oli ostetud Jamaicalt õige rummi pähe ja jumal tänatud, et ise sellest nokka kasta ei jõudnud.

Kokkuvõttes saab kaitsevägi ilmselt küll jälle oma kabjast pisut musta pori näkku aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
salakaup, kriminaalmenetlus, Maksu- ja tolliamet, miinijahtija Sakala, NATO, Hannes Hanso, Eesti

Peamised teemad

  • Terroristi auto

    Autod on muutunud terroristide meelisrelvaks. London, Pariis, Berliin, Nice ja Barcelona – see on loetelu linnadest, kus kurjategijad suunasid auto rahva sekka. Eksperdid arutlevad, kas niinimetatud "autoterrorit" on võimalik võita.

    4
  • Barcelona, politsei sündmuse kohal

    Ripoli terrorirakukese uurijate käsutuses on ütlusi andev asjaosaline. Just tema ütlused aitasid uurimisel esimese 72 tunni jooksul edusamme teha ja välja selgitada imaam Abdelbaki es-Satti võtmeroll. Selle mehe nimi on Mohamed Houli Chemlal, teatab La Repubblica erikorrespondent Barcelonas Carlo Bonini.

    24
  • Olga Ivanova ja Edgar Savisaar esitlesid Savisaare nimekiri

    Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest.

    11