16:54 17. August 2017
Tallinn+ 23°C
Kuula otse
NATO sõjaväelased õppustel Leedus

Meedia: Baltimaad on mures NATO pataljonide saatuse pärast

© AP Photo / Mindaugas Kulbis
Uudised
lühendatud link
11301

Pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks kardavad Balti riigid alliansi USA-poolse rahastuse vähendamist, mis seab kahtluse alla bloki rahvusvaheliste pataljonide paigutamise neisse vabariikidese.

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. Balti riigid pelgavad NATO pataljonide lähetusplaanide muutmist pärast USA uue administratsiooni ametisseasumist kirjutab ajaleht Izvestija. Nagu lausuti väljaandele Leedu Seimist, võib juhul, kui USA presidendiks valitud Donald Trump kärbib kaitsekulutusi Euroopa riikides, muutuda pataljonide kohalolek küsitavaks. Lisaks sellele on kahtlusi seoses alliansi vägede paigutamisega Eestisse ja Poolasse, kirjutab Eesti Sputnik viitega ajalehele Izvestija.

Läti Seimi saadik, Euroopa Parlamentaarse Assamblee liige, sotsiaaldemokraatliku Koosmeele partei liige Boriss Cilevičs arvab, et Trump võib tõesti oma valimiseelsed lubadused täita ja sundida NATO riike oma riigikaitset isesisvalt rahastama. „Kartusi, et NATO pataljonide kohaletoomise kavatsused võivad luhtuda, on tekkinud Donald Trumpi presidendiks valimise hetkest peale. Tema valimisvõit võib kujuneda Balti riikidele katastroofiks," väitis Cilevičs.

Läti rahvasaadiku sõnul ei saa Trump üksi siiski kardinaalselt muuta nende alliansi liikmesriikide positsiooni, kes USA äraütlemise korral võivad võtta vastavad kohustused enda kanda.

Cilevičs arvab, et Kanada võib Valga Maja uut administratsiooni toetada, kui ta tahab oma kohustusti alliansi raames eirata.

„Kanadalastele on omane osutada hästi suurt tähelepanu oma partneritele ja neil ei ole sellistele suurriikidele omast ülbust, nagu näiteks USA-l," leiab Läti Seimi saadik.

Seevastu tema kolleeg Janis Urbanovic arvab, et USA on NATO tugisammas ja seetõttu ei saa rahastuse vähendamise korral ükski riik, kaasa arvatud Kanada, asendada Ameerika Ühendriike. Läti Seimi endine NATO asjade komisjoni liige Algirdas Paleckis märkis samuti, et ükski teine alliansi riik ei suuda katta „auku", mis Washingtoni-poolse rahastuse kärpimise korral tekib.

„Leedu on seni äraootaval seisukohal. Juhul, kui Trump läheb välja rahastuse kärpimisele, tekitab see probleemi, kuna ükski teine riik peasponsori rolli ei sobi. Rääkimata sõjatööstuse sponsori rollist. Ilma USA-ta ei oleks NATO enam NATO. Seda mõistavad kõik ja sellepärast ollaksegi mures," nentis Leedu poliitik.

„Meil tuleb igasse riiki ühtekokku tuhat inimest. Tegemist on hoiatuspoliitikaga. Juhul kui pingeolukord järsku eskaleerub, siis võib mõelda ka suuremast hulgast alliansi sõjaväelastest. Aga seda olukorra halvenemist me ei taha. Me loodame koostööle Venemaaga, eeldan, et mõlemal poolel on ühine vastastikune huvi," ütles Läti Seimi riigikaitse-, siseasjade ja korruptsioonivastase võitluse komisjoni esimees Einar Latkovskis.

USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trump.
© Sputnik / Кевин Даунс

Seoses Venemaa väidetava ründeähvardusega võeti NATO tippkohtumisel Varssavis vastu otsus alliansi idatiiva enneolematuks tugevdamiseks. NATO kavatseb juba 2017. aastal paigutada Balti riikidesse ja Poolasse neli rahvusvahelist pataljoni. Iga väeüksuse koosseisu kuulub 800 kuni 1 200 inimest. Kindlaks on määratud raamriigid pataljonide moodustamiseks — Läti väekontingendi põhiosa moodustab Kanada, Leedus — Saksamaa, Eestis — Suurbritannia, Poolas — USA.

Suurbritannia saadab kevadel Eestisse täies lahinguvalmiduses pataljoni koos soomustehnikaga, teatas Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon.

Tema sõnade kohaselt kuulub väekontingenti 800 sõdurit, droonid, Challenger 2 tankid ja muu lahingutehnika. Eestis liitub briti pataljon Prantsusmaalt ja Taanist saabuvate sõjaväelastega.

NATO riikide 4000 sõjaväelase paigutamine Ida-Euroopasse Venemaa piiride vahetusse lähedusse on suurim relvajõudude eskaleerimine Euroopas pärast USA ja NSV Liidu vastasseisu kulminatsiooni "külmas sõjas".

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Moskva ei ründa mitte kunagi NATO riiki, et Balti mere regiooni militariseerimine on põhjendamatu ja kinnitas Venemaa õigust vastata adekvaatselt NATO laienemisele.

Samal teemal

Trump võib jätta Balti riigid ja Ukraina Venemaa "haldusalasse"
Kolmas maailmasõda võib puhkeda siin
Ühendkuningriik lõi vedelaks ega toogi rakette Eestisse
Ilves: ei maksa muretseda Trumpi avalduste pärast NATO teemal
Uudiseid Tapa-Loobu rindelõigust Afganistanis?
Hanso: NATO oli, on ja jääb meie julgeoleku tagatiseks
Stoltenberg Trumpile: Aga mõelge järele. Te mõelge veel!
Eestit Peterburi eeskojaks nimetanust võib saada USA riigisekretär
Biden: Balti riigid tunnevad Venemaa ja Trumpi ees "surmahirmu"
Trump: NATO riigid lihtsalt "tüssavad" USA-d
Tagid:
pataljonid, kaitse, rahastus, liikmesriigid, toetus, Läti Seim, NATO, Janis Urbanovic, Algirdas Paleckis, Boriss Cilevičs, Donald Trump, EL, USA, Balti riigid

Peamised teemad