07:47 22. Oktoober 2017
Tallinn0°C
Kuula otse
Koolitund, illustratiivne foto

Eestikeelsed koolid ei ole vene laste vastuvõtmiseks valmis

© Sputnik / Александр Заболотный
Uudised
lühendatud link
2702

Ehkki suur osa vene lapsevanemaid sooviks panna oma lapsed eestikeelsesse kooli, on see seni keeruline, kuna eesti koolid ei ole selleks valmis.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. "Vene lapsevanematelt on nende eelistatud õppevormi kohta küsitud ja üle 30 protsendi neist tahab, et laps õpiks eesti koolis koos eesti noortega ja kuskil 20 protsenti tahaks seda, et nad õpiksid keelekümbluses," ütles haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk BNS-ile.

"Tegelikult on nii eesti kui vene vanemate hulgas ainult viis protsenti neid, kes ütlevad, et mitte mingisugust mitmekeelset või mitmekultuurilist haridust ei tahaks," lisas Valk.

Ehkki vene lapsevanematelt ei ole otse küsitud, miks nad oma lapsi eesti kooli ei pane, tunnistasid nii haridus- ja teadusminister Mailis Reps kui ka Valk, et üks põhjusi võib olla koolide puudulik valmisolek vene emakeelega lastega toimetulekuks.

Школа в Ласнамяэ.
© Sputnik / Александр Заболотный

"See oleneb täna kahjuks ainult õpetajast. Küsimused [vene lapse] identiteedi, tema keelekeskkonna, tema toe [osas], see on eraldi väljakutse," rääkis Reps BNS-ile.

"Kui ei ole õpiabi tuge, kool ei ole eraldi toeks valmis ja perekond ei saa üldse aidata näiteks teatud ainete omandamise puhul, siis see tähendab, et see laps võib jääda natuke hätta," selgitas Reps. "Kooli ja kodu koostöö on väga vajalik ja kui tekib takistus keele pärast ja kool üksinda seda ei jaksa üle võtta, siis tulemus võib olla üsna vastuoluline," lisas minister.

"Nii, et ma toetan seda, kui kool on valmis seda tuge pakkuma, kui õpetajad tahavad temaga sel teemal [lisaks] suhelda, üle selgitada," märkis Reps.

Ministeeriumi analüüsiosakonna juhi sõnul on oluline, et vene laste eesti kooli integreerimine oleks teadlik strateegia. "See ei tohi olla niimoodi, et see lihtsalt juhtub — et ei vanemad, õpetajad ega materjalid ei ole valmis, et meil ei ole õpetust pakkuda nendele teistele, teisest kultuurist pärit lastele," rääkis Valk.

Teiseks on oluline, et vene peredest pärit õpilastel oleks võimalus omandada ka kõrgel tasemel emakeel, lisas Valk. "Ma arvan, et kindlasti peaks ka olema see, mis annab kindluse teisest kultuurist pärit laste vanematele, et nende oma kultuur ei lähe kaotsi, et on seal kõrgel tasemel emakeele õpe ja oma kultuuri õpe," rääkis Valk.

"Ja ma arvan, et väga suurepärane on see, et kui ka eesti lapsed õpiksid sellises koolis rohkem vene keelt — põhimõtteliselt võiksid olla ka mõned huviringid vene keeles. Oluline oleks see, et ka see vene laps saaks mingis olukorras olla nii öelda tugevamas olukorras, või tunnetada, et tema on mingis mõttes paremas positsioonis," lisas Valk.

Tema sõnul võiks näiteks ajaloos või ühiskonnaõpetuses kasutada mitmeperspektiivseid õpikuid, mis suudaksid vaadata ühiskonda avaramalt ja siduda teema lahti identiteedi murest.

"Minu jaoks on hästi oluline, et see kool pakuks lahenduse sellele, kuidas olla kakskultuuriline. Et nendest lastest ei kasvatataks eestlast, aga kasvatatakse Eesti venelased võis siis vene-eestlased," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk.

Tagid:
keelekümblus, venelased, eestlased, kakskultuuriline, lapsed, Haridus- ja teadusministeerium, Aune Valk, Mailis Reps, Eesti

Peamised teemad