07:47 22. Oktoober 2017
Tallinn0°C
Kuula otse
Õpilased, illustratiivne foto

PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim

© Sputnik / Павел Лисицын
Uudised
lühendatud link
14810

Teisipäeval avalikustatud ja OECD korraldatud rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2015 tulemuste põhjal on Eesti 15-aastaste noorte tulemused parimad Euroopas ning kõige tugevamate seas maailmas.

TALLINN, 6. detsember — Sputnik. Samuti on Eesti tippsooritajate osakaalult maailma tugevaimate riikide hulgas. PISA 2015 keskendus loodusteadustele ning lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja funktsionaalses lugemises.

Eesti 15-aastaste noorte loodusteaduste ehk bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel, olles Euroopas esimesel kohal ning maailmas kolmandal kohal.

Varasemast rohkem on meil loodusteadustes tippsooritajaid, kes suudavad lahendada väga keerukaid ülesandeid — kokku 13,5 protsenti, samas OECD keskmine on 8 protsenti. Euroopa riikidest on Eestis kõige vähem madalate oskustega õpilasi — üle kahe korra vähem teiste riikide keskmisest.

„Sedavõrd head tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad, et Eesti õpetajad ja kool teevad jätkuvalt väga tugevat tööd. Oleme lähtunud oma haridust arendades õigetest põhimõtetest, sest muudatuste mõju saamegi näha alles 10-15 aasta pärast," ütles minister Mailis Reps. „On hea meel, et oleme enamike teiste tippriikide taustal finantsiliselt kasinamatest võimalustest hoolimata kindlustanud endale hariduse tippriigi staatuse ning suutnud seda hoida."

Matemaatikaalaste teadmistega jagavad Eesti noored Euroopas Šveitsiga teist kohta ning maailmas on üheksandal kohal. Pea 90 protsenti Eesti noortest on vähemalt matemaatika baasteadmistega, millega kuulume parima viie riigi hulka.

Eesti õpilaste funktsionaalne lugemisoskus on Euroopas kolmandal ning maailmas kuuendal kohal. Tippsooritajaid on üle 11,1 protsendi, millega oleme ületanud ka aastaks 2018 seatud strateegilise eesmärgi. Märkimisväärne on, et poiste ja tüdrukute lugemisoskuse erinevus vähenes võrreldes eelmise PISA testiga enam kui kolmandiku võrra.

Uuringu Eesti-poolse läbiviija Gunda Tire sõnul hindab PISA õpilaste oskusi teadmisi kasutada. „Uuring hindab, kuidas noored oskavad õpitut igapäevaelus rakendada. Seetõttu on selle tulemused tähenduslikumad lihtsalt teadmiste kontrollist. Me tahame teada, kas noored on valmis tuleviku väljakutseteks ja kuidas Eesti haridussüsteem seda toetab," märkis Gunda Tire.

PISA uuringu põhjal on Eestis võrdne ligipääs kvaliteetsele ja õpilast toetavale haridusele, mida võib pidada üheks edu põhjuseks. Kuigi sotsiaalmajandusliku tausta mõju õpilaste tulemustele on maailmas üks väiksemaid, saavutab koolis häid tulemusi suur osa Eesti nõrga sotsiaal-majandusliku taustaga perede noortest.

Eesti kooli töö on tõhus, sest noored saavutavad maailma tipptulemused, õppides nädalas koolis vähem kui kolmveerand OECD riikide õpilastest.

PISA uuringu 2015. aasta tulemustest selgub, et vaatamata sellele, et poiste ja tüdrukute tulemuste vahe on vähenenud, on siiski nõrku õpilasi poiste seas rohkem. Samuti on jätkuvalt märkimisväärne erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel.

PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Eestist osales 5587 noort, mis moodustab poole 15-aastastest õpilastest. Seekord oli keskne hindamisvaldkond loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust.

Lisaks testiti seekord õpilaste meeskondlikku probleemi lahendamise oskust. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist ja muud sellist.

Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbiviidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastaseed noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õpingute kohta.

PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti näitab uuring, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid.

PISA uuringu läbiviimise eest Eestis vastutavad haridus- ja teadusministeerium ja sihtasutus Innove.

Õpilasühendused: PISA test ei anna haridussüsteemist tervikpilti

PISA tulemused annavad Eesti haridussüsteemist ühekülgse pildi, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL).

"On väga tore, et Eesti tulemused PISA testis on ühed maailma parimatest, kuid Õpilasliit leiab, et hariduse edukuse hindamine peaks olema suunatud seniselt rohkem kvalitatiivsetele meetoditele nagu koolirõõm, väljalangevus ja edasine haridustee," ütles Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Andreanne Kallas pressiteate vahendusel.

"Me usume, et võti kõrgekvaliteedilise hariduseni seisneb hea ja sõbraliku õpikeskkonna loomisel, vaid nii tunnevad õpilased end koolis turvaliselt ja motiveeritult. PISA tulemused annavad hea ülevaate õpetusmeetodite tulemuslikkusest, kuid see ei tohiks jääda ainsaks kriteeriumiks," lisas Kallas.

Õpilasesinduste liidu esimees sõnas, et hea tulemus PISA testis ei võrdu automaatselt hea haridusega.

"PISA annab meile väärtusliku andmekogumiku, kuid sellel ei tohiks olla suurt osakaalu meie haridussüsteemi debatis, tõlgendades, et head tulemused võrduvad hea haridussüsteemiga. Riigi puhul on arusaadav, et soovitakse saada tagasisidet õppetööle tasemetööde ja eksamite kaudu, ent koolide taseme või "headuse" võrdlemiseks pole see piisav infoallikas," ütles Kallas.

Eesti Õpilasesinduste Liit leiab, et koolide ja õpilaste, antud juhul haridussüsteemide, reastamine pelgalt testide tulemuste põhjal on liiga ühekülgne ja pinnapealne. Selliselt saadud tulemus ei kajasta reaalset olukorda haridussüsteemis. Ideaalne võrdlemise süsteem on selline, mis ei ole liialt kaldu testimise teel saadud tulemuste võrdlemise poole. Väga oluline on kaasata ja rõhutada pingerea koostamisel erinevaid kriteeriume, sealhulgas õpilase õnnelikkus, lisavõimaluste hulka koolis, arvestada õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta.

"Tervitame, et PISA hindamine ei põhine ainult faktiteadmistel, vaid on tihedalt seotud ka oskustega, mis tulevad kasuks ka tulevasel tööturul: finantskirjaoskuse arendamine, koostööoskus, eluliste probleemide mõistmine ja iseseisev lahendamine. Loodame, et tulemuste analüüsiga tuuakse õppekavasse juurde pigem meetodeid, mis suurendavad õpilaste oskusi kriitiliselt mõelda, lahendada iseseisvalt ülesandeid ja töötada meeskonnas," märgib EÕL oma avalduses.

"Jääme huviga ootama 2017. aasta aprillis avalikustatavat analüüsi osa õpilaste heaolu kohta ning tuleva aasta sügisel avaldatavat meeskondlike probleemilahenduse oskuste tulemusi. Loodame, et ka need tulemused on meie jaoks sama rõõmustavad," teatas EÕL.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. Eesti Õpilasesinduste Liit on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Samal teemal

Õpilased ootavad uuelt valitsuselt panustamist tugiteenustesse
Tagid:
põhiharidus, looduteadused, matemaatika, parimad, uuring, PISA 2015, OECD, EÕL, Andreanne Kallas, Mailis Reps, maailm, Euroopa, Eesti

Peamised teemad