00:07 19. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Illustratiivne foto

Alaealiste trahvimine on ebaefektiivne liinitöö

© Sputnik / Виталий Аньков
Uudised
lühendatud link
3710

Eestis reageerib politsei laste väärtegudele ehk kergematele õigusrikkumistele enamjaolt rahatrahvi otsusega, viimasel kahel aastal trahviti alaealisi keskmiselt 70-80 protsendil juhtudel, samas pole see efektiivne, leiab justiitsministeeriumi projektijuht Jakko Salla.

TALLINN, 7. detsember — Sputnik. "Rahatrahvi määramine on lapse käitumise muutmise abinõuna aga vähetõhus meede — väärteole reageerimise tuum peaks ennekõike omama kasvatuslikku mõõdet ja teenima eesmärki edasisi rikkumisi ennetada," vahendas BNS Salla sõnu.

2015. aastal määras politsei laste suhtes ligi 6200 rahatrahvi ligemale 270 000 euro ulatuses. Lastele mõistetud rahatrahvid jäid vahemikku 12 kuni 1200 eurot, enim trahve määrati alkoholi tarvitamise, suitsetamise, liiklusnõuete mittetäitmise ja pisivarguste eest.

"Kaasaegne lähenemine laste õigusrikkumiste käsitlemisel soovitab aga trahvi määramise, kuid ka arestimise asemel lähtuda vastutuse mudelist, mille eesmärk on kasutada kasvatuslikke meetmeid ja õpetada lastele vastutust. Juhtumite lahendamisel tuleb soodustada mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutamist, kuhu kuulub näiteks kahju heastamine, osapoolte lepitamine või sotsiaalprogrammis osalemine. Praktikas kasutatakse neid menetlusalternatiive aga harva," märkis Salla.

Tema sõnul tuleb silmas pidada sedagi, et laste süütegude põhjused on valdavalt ealised või sotsiaalsed, millest esimesed ei nõua alati sekkumist ja mööduvad iseenesest, teiste puhul tuleks reageerida probleemile, mis on õigusrikkumiseni viinud. "Vale intensiivsusega reageerimine võib õigusrikkumise toimepanemise riski hoopis suurendada, mistõttu tuleb riskipõhiselt hinnata, millised juhtumid vajavad edaspidi näiteks lastekaitsesüsteemi kaudu tõhusat sekkumist," märkis Salla.

Varases lapsepõlves alguse saanud kriminaalne karjäär kujundab suurema riski pikemale kuritegelikule karjäärile edasises elus. Kriminaalkarjääri ennetamiseks pannakse alaealiste õigusrikkumiste käsitlemisel üha rohkem rõhku perepõhistele sekkumisprogrammidele, millele kirjutab alla ka uus koalitsioonileping. Selle taustal on arusaam, et toimivad ja usaldavad peresuhted on parim ravim noorte probleemidega tegelemiseks — alaealiste õigusrikkumiste tegelik alge peitubki sageli just katkistes peresuhetes ja positiivse muutuse ellukutsumiseks tuleb just sealt alustada, märkis Salla.

Perepõhise sekkumisena rakendatakse Eestis MDFT programmi, kuhu on võimalik noori suunata tõsisemate probleemidega, milleks on näiteks uimastite tarvitamine või koolikohustuste eiramine. Programmi läbimine on mõeldud kogu perele kui alternatiiv noore paigutamisele kinnisesse asutusesse või lühiajalisele sekkumisele.

MDFT terapeutide roll on koostöös pere, õpetajate, sõprade ja teiste oluliste osapooltega rajada hästitoimivad ja vastastikku toetavad peresuhted ning õpetada uusi käitumisviise, sealhulgas konflikti lahendamist. Pikaajaline intensiivne töö kogu perega aitab jõuda püsivamate muutusteni.

Kuni pool aastat kestev MDFT sekkumisprogramm on suunatud 11-19-aastastele lastele ja noortele, kellel on probleeme tõsiste õigusrikkumistega. Eestis tegutseb täna 18 psühholoogia ja sotsiaaltöö taustaga MDFT terapeuti. Programmi on läbinud üle 130 pere ja hetkel on töös ligi 100 juhtumit. Noore suunavad MDFT programmi prokuratuur, kohus, politsei, kriminaalhooldaja või alaealiste komisjon.

Tagid:
peresuhted, karistus, rahatrahv, rikkumine, MDFT programm, politsei, alaealised, noored, Eesti

Peamised teemad