08:48 23. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Ettevõtete investeeringud välisriikidesse kolmandas kvartalis kasvasid

© Flickr / Charles Dyer
Uudised
lühendatud link
510

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis kasvasid Eesti ettevõtete välisriikidesse tehtud otseinvesteeringud, mis omakorda viisid kolmanda kvartali maksebilansi finantskonto 254 miljoni euroga miinusesse.

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. Kapitali 254 miljoni euro suuruse netoväljavoolu põhjustasid mittefinantsettevõtete otseinvesteeringud välismaal asuvatesse ettevõtetesse ja kaubanduskrediidi tagasimaksed. 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes netolaenuandmine suurenes, teatas Eesti Pank.

Otseinvesteeringute vood olid nagu teiseski kvartalis tasakaalu lähedal, netoväljavooluks kujunes 41 miljonit eurot. Investeeringute väljavoolu põhjuseks oli välismaal asuvate ettevõtete omakapitali tehtud investeeringud, aga ka mittefinantsettevõtete laenude tagasimaksed teistele sama kontserni ettevõtetele. Investeeringute sissevool tugines endiselt mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele.

Portfelliinvesteeringute netoväljavool oli 386 miljonit eurot, väärtpaberitesse investeeris endiselt kõige rohkem Eesti Pank. Keskpank ostis kvartalis väärtpabereid 493 miljoni euro eest. Varaostukava raames on Eesti Pank väärtpaberitesse investeerinud kokku 2,9 miljardit eurot. Välismaistesse väärtpaberitesse investeeris ka valitsemissektor 22 miljoni euroga.

Muude investeeringute netosissevool oli 188 miljonit eurot. Netosissevoolule avaldasid taas märkimisväärset mõju Eesti Panga varaostukava raames ostetud väärtpaberid. Ülejäänud sektorite Eestisse toodud kapital suurendas aga keskpanga muude investeeringute nõudeid 114 miljonit eurot.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus 7,8 miljardi euroga, mis moodustab 38 protsenti aasta SKP-st. Kuna välisnõuded suurenesid ja väliskohustused vähenesid, liikus investeerimispositsioon kolmanda kvartali jooksul 445 miljoni euro võrra tasakaalu suunas. Finantsvarade ja —kohustustega seotud tehingud moodustasid sellest 254 miljonit eurot ning hinna- ja kursimuutused 40 miljonit eurot.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kolmanda kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused. Võlanõuded eelneva kvartaliga võrreldes ei muutunud ja moodustasid kvartali lõpus 74 protsenti kõigist välisnõuetest ehk 21,6 miljardit eurot, mis moodustab 105 protsenti aasta SKP-st. Võlakohustuste maht vähenes kvartaliga 0,4 miljardi euro võrra ja oli kvartali lõpu seisuga 19,1 miljardit eurot ehk 52 protsenti kõigist väliskohustustest, moodustades 93 protsenti aasta SKP-st.

Tagid:
netoväljavool, välisinvesteering, ettevõtlus, ettevõtjad, Eesti

Peamised teemad