10:03 21. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Venemaa endine president Boriss Jeltsin

Kes NSV Liidu lagunemisest kasu lõikasid

© Sputnik / Сергей Гунеев
Uudised
lühendatud link
Rostislav Ištšenko
Veerand sajandit ilma NSV Liiduta (21)
21354

Vaatamata referendumi tulemustele, kus NSV Liidu kodanikud pooldasid NSV Liidu säilimist, sooritasid 1991. aastal Venemaa ja Ukraina president ja Valgevene NSV Ülemnõukogu esimees Belovežje ürgmetsas riigipöörde. Sellest, kes NSV Liidu lagunemisest võitis, rääkis Sputnikule Rostislav Ištšenko.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse analüüsi ja prognoosimise keskuse president Sputnikule

Veerand sajandi eest, 8. detsembril 1991. aastal sooritasid Venemaa president Boriss Jeltsin, kolm päeva enne seda (5. detsembril) Ukraina presidendi ametisse astunud Leonid Kravtšuk ja Valgevene NSV (kus presidendi ametikohta ei oldud veel jõutud moodustada) Ülemnõukogu esimees Stanislav Šuškevitš Belovežje ürgmetsas asuvas Viskuli residentsis riigipöörde.

Vastupidiselt referendumile, mille tulemuste kohaselt suurem osa NSV Liidu kodanikest oli NSV Liidu säilitamise poolt, rikkudes NSV Liidu konstitutsioonis sätestatud reegleid NSV Liidust väljaastumise kohta, omamata selleks vajalikke volitusi, teatasid nad, viidates sellele, et nende poolt esindatavad liiduvabariigid olid NSV Liidu asutanud, et Liit on lõpetanud oma eksisteerimise.

Isegi kui lähtuda Jeltsini, Kravtšuki ja Šuškevitši endale võetud õigusest rääkida NSV Liidu asutajate nimel ja pidada kokkuleppe ratifitseerimist Venemaa, Ukraina ja Valgevene parlamentide poolt nende tegevuse heakskiitmiseks tagantjärele, siis NSV Liidu asutajaks oli omal ajal ka Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Vabariikide Föderatsioon (TKSVF).

See ühendas kolme iseseisvat liiduvabariiki (Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani). TKSVF 1991. aastaks juba ammu enam ei eksisteerinud (see likvideeriti 5. detsembril 1936. aastal). Kuid olid olemas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d, millest igaüks oli samuti täieõiguslik NSV Liidu asutaja.

Seega ei olnud Viskuli vandenõulastel kvoorumit. NSV Liidu likvideerimist konstateeris kõigest pool tema asutajatest, kes isegi formaalselt ei suvatsenud huvi tunda teise poole arvamuse vastu. Kuid vaatamata Belovežjes allkirjastatud dokumentide ilmsele juriidilisele ebakorrektsusele lagunes Liit pärast lühiajalist agooniat laiali.

Sotsialismist

Siiamaani on paljud populistidest poliitikud ja mittekohusetundlikud publitsistid püüdnud veenda rahvast selles, et NSV Liitu võib taastada vaid Beleovežje lepete denonsseerimisega.

Kuid möödunud 25 aasta jooksul on palju vett merre voolanud, kunagi NSV Liidu moodustanud riikides on moodustatud liialt erinevad poliitilised ja majanduslikud süsteemid ja ka endisest nõukogude süsteemist ei ole alles midagi peale mausoleumi Punasel väljakul ja punaste viisnurkade Kremli tornide tipus.

Kui ühtse liitriigi taastamine oleks kulutades renoveerimisele vähemalt kümme aastat (võimalik, et oluliselt rohkem) raskeid, ressursimahukaid ja suures osas mõttetuid jõupingutusi teoreetiliselt isegi võimalik, siis taastada Liit just sotsialistlike riikide liiduna ei ole enam võimalik põhimõtteliselt. 

See on just see juhus, kus samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Unikaalne võimaluste aken, mis avanes bolševikele XX sajandi alguses, on ammu sulgunud.

Tookord, pärast Esimest maailmasõda, kutsus vana süsteemi kriis esile vasakpoolsete vaadete populaarsuse suure tõusu, kasvõi juba sellepärast, et Esimese maailmasõja päästsid valla parempoolsed poliitikud. Nüüd on kaasaegse süsteemse kriisi tulemusel populaarsust kogumas parem-rahvuslikud poliitikud, kasvõi sellepärast, et läbikukkunud globaalne projekt baseerus vasak-liberaalsetel ja osaliselt trotskistlikel ideedel.

Mastaapset sotsialistlikku projekti pole võimalik realiseerida maailmas, mis on oma valiku teinud parempoolsuse kasuks. Ja ka liitriigi taastamine mistahes vormis on problemaatiline, see nõuaks riiklikku vägivalda ühiskonna tahte üle.

Vene NFSV-st ja Venemaast

Tuletan meelde, et NSV Liidu selgrooks oli Venemaa (Vene NFSV), mis oli nii NSV Liitu koos hoidvaks ühenduslüliks, ressursside allikaks, sõjaliseks vihmavarjuks, kui ka ajalooliseks tuumaks.

Liidust oleks võinud välja rebida ükskõik millise liiduvabariigi (või isegi mitu) ja ta oleks ikkagi püsinud. Niipea aga, kui süsteemist võeti välja Venemaa, varises NSVL kokku nagu kaardimajake.

Belovežje putšis mängis otsustavat osa just VNSFV juhtkonna osavõtt. Selle tagajärjel olid isegi NSV Liidust lahkuda mitte soovinud Kesk-Aasia vabariigid sunnitud paratamatusega leppima. Kuid läks nii, et NSV Liidu lagunemine langes kokku globaalsete muutustega maailmas.

Suveräänne võim inimeste ja territooriumide üle ei mänginud enam võtmerolli, loovutades võitja palmioksa reaalse kontrolli teostamise võimalustele (majanduslikule domineerimisele ja sõjalis-poliitiliste vihmavarjuteenuste) pakkumisele formaalselt suveräänsetele moodustistele. Selline lähenemine võimaldab tugevmatel majandustel, tugevamatel majandustesüsteemidel sooritada ebavõrdset vahetust nõrgematega oma kasuks. Võimsam riik saab suuremat varalist kasu koostööst nõrgemaga võrreldes sellega, kui ta integreeriks nõrgema otse enda koosseisu.

Ta ei vastuta oma satelliitide elanikkonna elatustaseme eest — see on juba uute sõltumatute riikide endi probleem. Venemaa oli võimsam kõikidest endistest liiduvabariikidest nii sõjalises, majanduslikus, poliitilises, diplomaatilises mõttes, kui ka kaadrivaliku poolest. 

Tema omas suuremat osa loodusressurssidest (vesi, mets, loodusvarad) mitte ainult NSV Liidus, vaid ka kogu maailmas. Venemaaga võrreldav tööstuspotentsiaal oli vaid Ukrainal, mille ta üsna ruttu ära raiskas, nii oskamatu juhtimise, kui ka juurdepääsu kaotamise tõttu odavatele Venemaa ressurssidele.

Seepärast õnnestuski lõppkokkuvõttes vaid Venemaal, pärast 90-ndate kriisi, mitte ainult taastada, vaid ka oluliselt ületada elanikkonna kriisieelset elatustaset. Selle tulemusena, võrreldes tookordse Vene NFSV elanikkonna elatustaset liiduvabariikide omaga ja nüüd Venemaa elatustaset oma postsovjetlike riikide omaga, tuleb märkimisväärne osa elanikkonnast järeldusele, et Venemaa ei kaotanud Liidu lagunemisest midagi, pigem võitis.

Isegi poliitilisest vaatevinklist ei kontrollinud Vene NFSV võimud Liidu küljest ärakukkunud territooriume. See oli Liidu juhtkonna eesõigus, kellele Vene NFSV allus samadel põhimõtetel nagu tillukesed Moldaavia ja Eesti. Samal ajal rahvusliku eliidi esindajad kuulusid juba ametikoha järgi NSVL kommunistliku partei poliitbüroosse (kui mitte täieõiguslike liikmetena siis vähemalt liikmekandidaatidena) saades sel moel õiguse osaleda Vene NFSV ressursside kontrollimises ja jaotamises.

Sõjalises mõttes kaasaegsed armeed on varustatud ülitäpsete, suure tegevusulatusega relvadega, mis lubavad anda vaenlasele täpseid lööke operatiivsetelt ja strateegilistelt vahemaadelt, võimaldab neid tehnoloogiaid valdavatel riikidel (ja Venemaal on need olemas) pidada distantsilt mitte üksnes tuuma-, vaid ka tavalist sõda ükskõik millise intensiivsusega ja planeedi mistahes osas.

See on oluliselt vähendanud territooriumi, kui strateegilise faktori tähtsust ja nivelleerinud märgatavalt peamise sõjategevuse kandumist hübriidsesse formaati, mis tähendab võidu saavutamist enne relvastatud jõudude rakendamist ja ilma relvajõudusid kasutamata ja sõjategevsusse laskumata, isegi seda kulutamata.

2000.-ndate aastate alguseks selgus, et NSV Liidu lagunemisest Venemaa kantud kaotustel oli paljuski vadi moraalne ja emotsionaalne iseloom. Ka kooperatsioonisidemete katkemine oli ületatav juba lühikeses perspektiivis ja võimaldas Venemaal luua oma territooriumil tootmise kinnise tsükli, nagu see toimis kunagi NSVL-s.

Saadud eelistel on strateegiline ja süsteemne iseloom. Ainuke tõsine ja siiamaani lahendamata probleem, mis Venemaal NSV Liidu lagunemisega tekkis, oli oma territooriumi efektiivseks hõlvamiseks, rahvusliku majanduse tagamiseks ja oma efektiivse turu toimimiseks vajalik, kuid ebapiisava suurusega elanikkond.

Venemaale minimaalselt vajaliku elanikkonna suurus on 200 miljonit, soovitav, vähemalt 300 miljonit. Kuid demograafiline probleem ei ole täna kriitiline ja on perspektiivis lahendatav.

Võitjatest ja kaotajatest

Nende globaalsete süsteemsete muudatuste teadvustamine viis selleni, et 2000. aastatest alates nihutas Venemaa oma rahvusvaheliste projektide aktsente poliitiliselt (SRÜ, Taškendi leping, Venemaa ja Valgevene Liitriik) majanduslikule tasandile (Tolliliit, Euraasia majandusliit, Šanghai koostööorganisatsioon). Täna ei ole Venemaa vähem huvitatud territoriaalsest laienemisest. Prioriteediks on pääs uutele, võimalikult suurtele turgudele ja nende üle kontrolli kehtestamine.

Politoloog Sergei Mihhejev.
© Sputnik / Владимир Трефилов

Seejuures, erinevalt USA-st pakub Venemaa enam kui sobivaid vastastikku kasulikke tingimusi ja tervikuna võrdväärset koostööd võimsamate majanduste domineerimise tingimustes. Kui USA tegutseb tihti röövlina ja on valmis temast sõltuvatelt riikidelt viimase särgi seljast riisuma, siis Venemaa tegutseb nagu aktsiaselts, milles dividendid ja mõjuvõim jaotatakse vastavalt aktsiate osakaalule. Ja neid on Moskval alati rohkem.

Lõppkokkuvõttes võitsid NSV Liidu lagunemisest peale Venemaa veel vaid rahvuslikud eliidid, kes on provintsiaalsetest saanud suveräänseteks. Rahvuslike äärealade elanikkond tervikuna kaotas. Sellega ongi seletatav (muidu Venemaa suhtes isegi üsna sõbralike) rahvuslaste eliitide järsult eitav suhtumine ühtse riigi taastamise ideesse, mis on äärealade elanikkonna seas üsnagi populaarne. NSV Liidu lagunemine 25 aastat tagasi ei olnud kohustuslik.

Kuid Liitriigi taastamine on praegu võimatu, sest on vastuolus Venemaa objektiivsete huvidega ega vasta reaalsetele võimalustele ressursside osas. Muide, erinevate, väikeste territooriumide naasmine Venemaa koosseisu Föderatsiooni subjekti õigustes on mitte ainult et võimalik, vaid võib osutuda ka hädavajalikuks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Veerand sajandit ilma NSV Liiduta (21)
Tagid:
kaotajad, võitjad, liiduvabariigid, riigipööre, lõhkumine, Stanislav Šuškevitš, Leonid Kravtšuk, Boriss Jeltsin, Belovežje ürgmets, Viskuli, NSVL, Valgevene, Ukraina, Venemaa

Peamised teemad

  • Peaminister Jüri Ratas kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga

    Peaminister Jüri Ratas arutas kolmapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga, kuidas ta soovib edasi liikuda ambitsioonikate ideedega, mille käis välja nädala eest kõnes Euroopa Parlamendi ees.

    4
  • Sputniku videosillast osavõtjad

    Poliitikaeksperdid on veendunud, et ka pärast Venemaa sõjaväelaste väljaviimist Valgevene territooriumilt jätkavad lääne poliitikud neid ühisõppusi teravalt kritiseerima

    21
  • Rein Müllerson

    Rahvusvahelise meediaklubi Formaat A3 kutsel Krimmi külastanud Tallinna Õigusinstituudi direktor, õigusteaduste doktor professor Rein Müllerson rääkis oma visioonist tänase maailma poliitilise olukorra suhtes.

    46